Soome hakkab võõrtöölisi kirja panema

Soome loobus ELi uute liikmesriikide tööjõu vabale liikumisele kehtestatud üleminekuajast 1. mail. Nüüd võivad ka eestlased töötada Soomes, ilma et neil oleks selleks vaja mingit erilist luba.

Piirangutest loobumist kaaludes ei pidanud me tõenäoliseks, et uutest liikmesriikidest hakkaks Soome tööle pürgima oluliselt rohkem inimesi kui seni. Hetkel pole sellest ka märke. Praegu elab Soomes püsivalt umbes 15 800 eestlast.

Nn üleminekuajaseaduse järgi pidi Soome tööle tulija taotlema tööjõuametist luba. Amet otsustas tööloa andmise, kui võõrtööjõu kasutamine oli põhjendatud: välismaalaste seadus kohustas eelnevalt uurima tööjõu kättesaadavust.

Seaduses oli ka hulk erandeid. Näiteks ei puudutanud see uutest liikmesriikidest Soome teenuseid osutama saadetud töötajaid ehk nn renditööjõudu. Mullu andis tööjõuamet kokku välja 2600 tööluba, neist 2200 eestlasele. Kuna seadus ei nõudnud renditöötajailt tööluba, ei ole nad Soomes töötajateks registreeritud ning puuduvad andmed selle kohta, kui palju neid Soomes on. Nad ei maksa ka esimese kuue kuu jooksul Soomes makse.

Siiski tuleb renditöötajail taotleda nn renditöötaja tunnistus, ja nende tunnistuste hulk on hakanud kiirelt kasvama. Aastal 2004 oli pensionikindlustusamet registreerinud renditöötajate tunnistusi üle poole tuhande - 514 (sh eestlastele 440) ja mullu kokku juba 4195 (sh eestlastele 3795). Andmed pole siiski täpsed, sest kõik renditöötajad ei ole tunnistust taotlenud.

Välisriikidest saabunud töötajate hulka hinnates tuleb arvestada ka 2004. aastast pärit välismaalaste seaduse muudatusega, mille järgi ei nõuta tööluba hooajatöötajailt, kelle tööperiood kestab vähem kui kolm kuud. Aastal 2003, s.o enne seadusemuudatust, anti Soomes välja üle 24 000 tööloa. Ses valguses näeb praegune statistika välja väga "kõhn". Kuigi miski ei viita sellele, et võõrriikidest Soome tööturule tulnute hulk oleks oluliselt kasvanud, pole nende hulk ka vähenenud. 2005. aasta lõpu seisuga töötab Soome erasektoris ümmarguselt 15 000 võõrtöölist.

Tööjõu struktuuris on aga toimunud märgatavaid muutusi - tänu teenuste vabale liikumisele on raskuskese siirdunud töötajate otsepalkamiselt renditöötajate suunas. Põllumajanduse ja aianduse kõrval on enim võõrtööjõudu kasutavate alade sekka tõusnud ehitus, transport ja puhastusteenused. Ka tervishoid on palganud palju spetsialiste teistest riikidest. Näiteks töötas eelmise aasta lõpu seisuga Soomes 350 eestlasest arsti.

Nii Eestist kui ka teistest riikidest Soome saadetud renditöötajate hulga suurenemine hakkas tekitama ebakõlasid - Soomes töötavaile inimestele kehtivad samasugused töötingimused nagu soomlastele, samuti tuleb võõrtöölistele maksta sama töö eest samasugust palka. Renditööjõu kasutamine oli ebapiisavalt reguleeritud, mis andis vabad käed varimajandusele.

Teistes riikides, eriti Eestis, hakkas tekkima tööjõuvahendus- ja rendibüroosid, kus jätkasid tegevust ka Soomes ärikeelu saanud inimesed. Osa tööandjaid on eiranud oma kohustusi. Tekkinud olukord moonutab ettevõtete vahelist konkurentsi. Samuti on võõrtööliste registreerimine juhuslik ning puudub usaldusväärne statistika teistest riikidest tulnud töötajate kohta. Valitsus ongi andnud parlamendile seaduseelnõu tööle asumise registreerimisest Soomes. Eelnõu kohaselt peavad uute ELi liikmesriikide kodanikud või nende tööandjad teatama töötamisest Soome tööjõuametile. Registreerimiskohustus ei piira tööjõu vaba liikumist ega puuduta ka lühiajalisi (alla 14päevaseid) töösuhteid Soomes, samuti pole teavitamine tööle asumise eeldus. Siiski on soovitav, et kõik välismaalased teavitaksid Soome ametivõime. Seadus peaks jõustuma suve hakul.

Tööministeeriumi juhtimisel tegutseb töörühm, mille eesmärk on valmistada ette töötingimuste täitmist ning järelvalve korraldamist puudutavad reeglid. Töörühm on koostanud ka juba kehtivad muudatused renditööjõudu ja tööohutust kajastavatesse seadustesse. Näiteks on uus reegel, et tööpaigas peab töötajal olema nähtaval kohal pildiga tunnistus.

Töörühm on teinud ettepaneku, et renditööjõudu telliv ettevõtja peab võõrtööjõu kasutamist põhjendama. Rahandusministeeriumis on koostamisel ka võõrtööjõu maksustamist puudutavad muudatused, mille kohaselt hakkaksid võõrtööjõule kehtima samad reeglid, mis Soome kodanikele.

Nii Eestis kui ka Soomes on majanduskasv positiivne ja tulevikuväljavaated head. Tööjõud liigub kindlasti ka edaspidi kahe riigi vahel elavalt. Samas on tööjõu eest hoolitsemine ka mõlema riigi ühine väljakutse, sest elanikkond vananeb nii Soomes kui ka Eestis.

Autor: Tarja Filatov