Estonia laval sitsiilialik kirg

Vanale "ooperihundile" on kindlasti tuttavad nii Mascagni "Talupoja au" kui ka Leoncavallo "Pajatsid" - mõlemad lühiooperid kuuluvad pidevalt ooperiteatrite repertuaari kõikjal maailmas.

Sama kindlalt sobivad need muusikasse valatud kirglikud lood igaühele esimeseks ooperikogemuseks seda enam, et laval näeb aukartust äratavalt tugevat rahvusvahelist koosseisu.

"Süžeeliselt on need väga lihtsad ooperid," ütles lavastaja Neeme Kuningas. Armastuse kolmnurgad, vahelejäämised, kättemaksud ja kiremõrvad. Lavastaja hea tuttav, kes polevat just tihe ooperiteatri külastaja, reageerinud uudisele nende kahe lühiooperi lavale jõudmisest sellega, et ärgitas oma kolleege Estoniasse minema väitega: Mascangi muusikat armastasid ja jumaldasid nii Al Capone kui ka Corleone.

Kahe viimasega seob oopereid tegevuspaik. Mõlema lühiooperi tegevus toimub Sitsiilia linnakeses, Neeme Kuninga lavastuses on vaid tegevusaeg erinev. "Talupoja au" sündmused leiavad aset kaua aega tagasi, "Pajatsite" tegevus toimub aga tänapäeval. Kuigi aeg läheb, tänavapilt, mood ja väärtushinnangud muutuvad, jääb inimene selle keskel oma olemuselt samaks.

"Ilmselt on see olnud ühesugune juba sellest ajast peale, kui me koopast välja ronisime," muigas Neeme Kuningas, et ikka tunneme tulist kirge ja sügavaid emotsioone. Neis kahes ooperis jõuavad kõik paraku välja verise tragöödiani.

Kahe lühiooperi esitamine ühel õhtul on kujunenud traditsiooniks. Kuningas on taotluslikult lavastanud "Talupoja au" vägagi traditsioonilises võtmes. Tema sõnul võib lugu väliselt ehk küllaltki staatiline tunduda, mis ei tähenda aga sugugi, et sisemiselt poleks see vägagi dünaamiline. "Pajatsid" tänapäeva tooduna peaks aga näitama ooperimaailma uusi suundi. Ooperiõhtu tervikuna aga võimaldama pilguheitu võimalustele, kuidas võiks ja saaks ooperit lavastada ning kandma ühtlasi sõnumit: aeg muutub, inimese põhiloomus mitte.

Lühioopereid on rahvusooperis varem korduvalt lavastatud. "Pajatsid" on isegi Estonia kõige rohkem lavastatud ooper ning esietendunud koguni kaheksal korral. Neist ooperitest räägitakse sageli ka kui veristliku muusikastiili parimatest näidetest, mis tähendab, et kuningate ja kangelaste asemel tegutsevad laval luust ja lihast tavalised inimesed, kes armastavad, vihkavad, armukadetsevad, maksavad kätte ning satuvad pöörasesse kiredraamasse.

Lavastust valmistab ette rahvusvaheline seltskond. Peaosi kehastavad solistid viiest erinevast riigist, nende kõrval on väljas Estonia parimad jõud. Šoti kunstnik Charles Cusick Smith on Estonias varem teinud kunstnikutöö Mai Murdmaa ballettidele "Pähklipureja" ning "Romeo ja Julia". Neeme Kuningat võlus tema jõuline ja samas täpne maneer. "Tundlik, stiilne ja puhta joone esindaja," iseloomustas ta. Ka kostüümide autori Ivo Nikkolo nimi pole teatrimaailmas tundmatu ning koostöö Kuningaga mitte esimene kord.

Autor: Ülle Hallik