Ka laisa investori rahapuu võib jõudsalt kasvada

Oma arhitektibürood pidav Seppel tegi esimese investeeringu 3 aastat tagasi, kui Õismäe korteri müügist jäi üle 250 000 krooni. See raha läks seemneks. "Olen laisk ja lohe, seega jalutasin panga uksest sisse ja ütlesin, et mul on vaba raha - pange see kasvama," meenutas ta. Nii tehtigi. Samuti osutus asjatuks kartus, et pank ainult miljonäre jutule võtab.

Seni on ta oma fondiinvesteeringutega rahul. Kokku on Seppelil kuus erinevat fondi, eelmise aasta tootluseks tuleb umbes 15%.

Fondide võlu seisneb Seppeli jaoks selles, et nendega ei pea oma pead vaevama. "Fondihaldur võtab küll oma tasu, kuid mõtleb minu eest," oli ta rahul, et saab keskenduda sellele, milles ta kõige parem on. "Kui fondihaldur on osav, las tegeleb sellega, aktsiate valimine ei ole minu töö."

Aktsiaid arhitekt ise puutunud ei ole. "Las julgemad põrutavad aktsiaid ostma," lausus Seppel. Kõrvale jäi ta ka mullusest rahvarallist Tallinki aktsiale. "Selle üle on hea meel ja sellega saan siiani mängupartneri kallal natuke norida," muheles investor, kes kord nädalas bridži mängimas käib.

Tegelikult oli Tallinki aktsiaemissiooni ajastus Seppeli jaoks pisut vale, sest tol hetkel polnud mehel lihtsalt vabu vahendeid. "Emissioon tuleb planeerida hetkele, kui mul natuke raha üle on. Mõtlema hakkan sellele siis, kui vaba raha ja emissioon kokku satuvad." Klapp puudus ka vabade vahendite ja Eesti Ehituse aktsiate pakkumise vahel.

Ühtegi fondi Seppel veel rahaks teinud ei ole. Vastupidi - kui midagi tekib, paneb juurde. Ja hoida kavatseb nii kaua, kuni otseselt raha vaja ei ole. "Las seisab mustadeks päevadeks, tulevikuks. Ja hiiglama tore, kui veel juurdegi kasvatab!"

Kuigi soovitused annab investorile finantsnõustaja, siis lõpliku nägemuse võtab investeeringu suhtes Seppel ise. Kõike, mida pakutakse, ei neela. "Kuulan, mis õhus liigub. Kõhutunnet ja targemaid kuulan ka," selgitas ta. Kuna türklastesse mees ei usu, siis Musta mere fondi jäi raha panemata - see asi läheb neil hapuks, tähendas ta. Ka eelmisel aastal üle 100% kerkinud Vene aktsiaturu suhtes on Seppelil pehmelt öeldes eelarvamus. "Julgusest tuli puudu," nentis ta. Ja see, et need eelmisel aastal nii palju tõusid, ei tähenda et, sel aastal veel sama palju tõuseb, välistas investor rahapaigutuse idanaabri börsile.

Investeeringutest Seppel ennast veel ära ei elata - kui fondiinvesteeringutelt saadud teenistus kokku lugeda, siis jääb sellest väheks. "Eesmärk on ikkagi võimalikult ilusaid maju joonistada, mitte rantjeeks hakata," sõnas ta. "Aga kui ma veel 20 aastat kogun, siis on ehk pensionipõlv rõõmsam kui riigipensioni peal elades," lootis arhitekt, kes on fondide näol endale ise pensionisambad ladunud. "Kahtlen, kas pensionipõlves on mõtet riigi peale loota," nentis ta.

Siinkohal rõhutab Seppel, et fanaatik ta ei ole. "Ei ole nii, et punnitan hirmsasti maju joonistada ja kõik, mis tekib, panen kuhugi fondi," sõnas ta. Tegemist on ikkagi alternatiiviga pangakontole. "Hoiu- või tähtajalisel arvel pole mõtet hoida - inflatsiooni arvestades jääd miinusesse," põhjendab investor. "Olen nõus ühinema üleskutsega, et kui teil raha käes, toppige fondi. Hea lollikindel meetod, ise midagi tegema ei pea ja teised hoolitsevad raha kasvu eest," soovitas ta.

Fondide kaudu investeerimine annab hea võimaluse makse optimeerida.

Nimelt võib ühe fondivalitseja piires fonde vahetada ilma, et tekiks tulumaksukohustus. Kui ühe fondi osakud maha müüa ja seejärel teist fondi asemele osta, peab investor arvestama, et müüdud fondiosakutelt saadud kasumilt tekib tulumaksukohustus.

Kui aga osakud ühe fondivalitseja piires teise fondi osakute vastu ringi vahetada, tulumaksukohustust ei teki.

Seega sobib fondidesse investeerimine neile, kel on mingi piirkonna või tööstusharu suhtes nägemus ja kel pole tarvis kasumit oma investeeringult välja võtta. "Ja kui investor muutub aktsiaturu suhtes kartlikuks, saab ta aktsiafondi osakud tulumaksu maksmata vahetada näiteks intressifondi vastu," lausus Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas.

Samuti on fondiosakute vahetamine teenustasude poolest odavam kui kõigepealt vanade osakute müümine ja siis uute asemele ostmine. Kui tavaliselt tuleb investeeringust mingi protsent sisenemis- ja väljumistasudeks maksta, siis fondiosakute vahetamisel on fikseeritud tehingutasu näiteks Hansapangas 75 krooni. Osakute vahetamine toimub aktsia või fondi puhul osaku puhasväärtuse (NAV) alusel.

Aktsiafondist võlakirjafondi või intressifondi ümber kolimine toimub seevastu tagasivõtmis- või väljalaskmishinde alusel.

Autor: Lauri Matsulevitsh