Mustjala vald valge laeva ootel

Imekaunis Tagaranna küla on õõvastavalt inimtühi. Pärast pooletunnist patseerimist näeme üht inimkogu. "Vaata, kas seal on tuletõrjeauto, seal meres," küsib kivil istuv mees mulle binoklit ulatades. Tõepoolest, teisel pool Küdema lahte on tuletõrjeauto lausa merepiirile vett võtma roninud. "50 hektarit metsa põleb, eile käis helikopter ka kustutamas," selgitab Tagaranna kuulsaim elanik, viimasel ajal palju intervjuusid jaganud Talmat Allvee. Selgub, et pühapäeval oli põlema läinud Panga pangal asuv looduskaitsealune metsatükk. Talmat räägib, et külas elab talvel neli-viis inimest ja tema on vanuse poolest teine mees.

"(Ajakirjanikud - toim.) käivad jah kogu aeg, muudkui jookse teiste eest ära," toriseb parkunud näoga Talmat, kuid siiski tundub, et ta vestleb meiega päris heal meelel.

Panga panga ja Kaali kraatri peremees, dolomiidiärimees Alver Sagur on õnnetu - vähe sellest, et Saaremaa võrdusmärgid ei leidnud turismifirma heakskiitu, ei lase rohelised tal pangale parklat-muuseumi-kohvikut-tualette rajada. "Nad pole ise siin käinudki," räägib ärimees. "Kutsusime küll, et tulge ja vaadake, mida ja kuhu me tahame teha, aga nad ei tahtnud. Me ütlesime siis, et tuleme ise Tartusse, aga nad ei olnud kohtumisest huvitatud." Saguri sõnul käib Panga pangal suvel 40 000 turisti, kel pole seal võimalik kempsuski käia.

Kuigi sellesuvised kruiisituristid Pangale ei jõua, Saguri käest nad siiski maksmata ei pääse - ilmselt ostab nii mõnigi lõburändur mõned dolomiidist või kadakast valmistatud Saaremaa meened, sest Mustjala külla peaks praeguse seisuga üks suveniirimüügikoht ikkagi tulema.

"Ega sellega (suveniirimüügiga - toim.) rikkaks ei saa, rohkem kaminajääkide ära kasutamine," leiab rohelise Nissan Patroliga sõitev mees, kes ise on Panga panga lähedalt pärit ning tahaks, et turistil pangal mõnus oleks ning ta sinna veidike kauemaks jääks. Kaminajääkide all ei pea mees mitte tuhka silmas, vaid kaminaehituseks vajalike dolomiiditükkide väljasaagimisel tekkinud kamakaid, millest siis suveniire voolitakse.

Öösel tungib hotelli kõrbehais. Hirm sunnib riietuma ning välja minema. Hotelli ümbruses leeke ei näe, kuulda on vaid tuletõrjeautode undamist ning meeste jutukõminat. Kohe kindlam tunne on taas magama minna. Hommikul laseme end mustaks kärsanud endise metsa vahele sõidutada. Põlenud miljonid. Kuuldes, et söestunud on hinnanguliselt 50 hektarit metsa, püüan mastaape ette kujutada, kuid ei suuda. Proovin mõttes kodumaja ümbritsevat krunti 50ga korrutada, aga seegi ei anna tulemust. Aga sünge on küll, suured mustad roikad tossavate samblajäänuste vahel püsti, igal pool levimas imal kärsahais. "Tuletörjuja löhn," naerab üks pritsumeestest, kelle auto küljele on trükitähtedega maalitud: MÄRG VESI.

Mustjala vallavolikogu esimees ja rahvamaja juht Kalle Kolter istub vallamaja lähistel asuvas suures puidust rahvamajas oma kabinetis ning otsib parasjagu arvutist pilte. "Te võite niikaua rääkida, ma otsin siit ühe pildi veel üles," lubab Kolter lahkelt. "Mul pole siin midagi rääkida, mereagentuur korraldab köike," ütleb ta, kuid hakkab siiski kõnelema. "Pühapäeval just rääkisime nendega (kruiisituristide vastuvõtmisega tegeleva Eesti Mereagentuuri inimestega - toim.), praeguse seisuga tuleb meile kolm või neli gruppi, 30-40 inimest."

Alul vaatavad turistid üksmeelselt etendust ja siis käivad küla vahel ringi, külastavad koduloomuuseumit, Mustjala Anna kirikut ja uurivad kohalikku käsitööd ka veidike. "Vöib-olla önnestub neile midagi maha müüagi," avaldab Kolter lootust. Turistid on saarel neli tundi - üheksast hommikul üheni päeval. "Neil on Kuressaare pakett ja on Mustjala pakett," täpsustab Kolter. "Aga 130 turisti on meile juba lubatud, need tulevad kindlasti, kuigi neid vöib veelgi rohkem tulla."

Etenduses lööb kaasa ligikaudu 40 inimest, kes näitlemise eest palka siiski ei saa. "No kulud saavad tasa, natuke jääb ehk üle kah, sümboolne summa, jah, tuhanded siin ei lenda," keerutab Kolter summade nimetamisest.

"Röömsameelne rahvas elab meil siin," võtab Kolter jutu kokku ning tahab meid viia vaatama kooli juurdeehitust, 9 miljonit krooni maksma läinud uut spordihalli.

Sadamas käib vilgas töö, pruunid musklis noored mehed vehivad kaunile fotograafile poseerides ennastunustavalt labidatega.

"Näe, pildista neid mehi, need kaks on täna meie tublimad töötajad," lõõbib üks suitsetavatest töömeestest, viidates kahele üsna loppis näoga mehele, kes värskelt paigaldatud äärekividel häbelikult hinge vaaguvad. Sadamakai on enam-vähem valmis, tolliametnikele-piirivalvuritele mõeldud sadamahoone samuti, ülejäänu peaks valmima hiljemalt võidupühaks.

Ka sadamat Mustjala külaga ühendav maantee peaks samaks riiklikuks tähtpäevaks asfaldi alla saama.

Nihverdame fotograafiga end kai peale. "Eeee! Mis toimub!?" vilistab ja karjub järsku üks meie poole jooksev mees. Nii, lähebki jamaks, käib peast mõte läbi. Kuid mees taltub meist paari meetri kaugusel ning teatab, et kaile minek on keelatud. "Meil on siin üldised reeglid," teatab ta lakooniliselt ning kõnnib minema.

"Ei tohi," kurjustab hilisõhtul teetöid juhendav noormees pildistamist ja jääb reaktsiooni ootama. Tekib piinlik vaikus ning soovitan fotograafil hoopis masinaid pildistada. Tõtt-öelda on see esimene kord, kus ma teemehi lähemalt näen ning nendega kõrvuti vaikin.

Kusagile sinna, tõenäoliselt neeruhaigetele vastunäidustatud teele jäi ka üks Äripäeva auto ilukilpidest.

Mustjala värske vallavanem, elupõline Kuressaare notar Hildegard Truu räägib, et ajanappusest tingituna ta turistidele pannileiba ja köömneteed siiski pakkuma ei hakka. "Oli plaanis küll jah, meil ei ole ju turismitalusid, pole, kuhu turiste saata," räägib Truu, kes elab vanas kihelkonnakoolis, milles tema vanaisa direktorina töötas, ja töötab majas, milles tema vanaisa elas. "Aga mul on nüüd nii palju tegemist - laulan ja tantsin veel etenduses ka - imelik oleks saata bonne turistidele leiba pakkuma," arutleb ta.

Seejärel räägib kõlava häälega proua, et "Mustjala pulm" on üle ilma kuulus etendus. "Me oleme käinud Kihnus ja Avinurmes, Vastseliinas ja Tabiveres. Ja varsti läheme Õllesummerile kah!" kiitleb Truu, kes teeb etenduses kaasa tantsutrupiga Mustjala Memmed. "Aga me ei ole rahvatantsurühm, me oleme seltskonnatantsurühm. Mõtlesime tantsida neid vanu tantse, mida taluprouad vanasti tantsisid," lisab tantsuhuviline vallavanem.

Etendus, mis muidu on pikem, antakse turistidele 50 minutiga. "Näitame end maailmale just folkloori, kultuuri vallas," ütleb Truu, kelle sõnul elab vallas 788 inimest, suur osa neist pensionärid.

Küsimusele, kas ta on end ka poliitiliselt määratlenud, vastab Truu pärast järelemõtlemist jaatavalt. "Rumala peaga hakkasin (vallavanemaks - toim.) jah, enne (pärast notari ameti maha panemist - toim.) mõtlesin, et puhkan niisama. Alles kell 11 võtsin auto ja sõitsin randa!" lööb Rahvaliitu kuuluva proua nägu särama.

Räägitakse, et endine vallavanem olla süvasadamasse tööle läinud? pärin veel lõpetuseks, mispeale seni vaikselt nurgas arvuti taga pusinud meesterahvas järsku elavneb: "Ärge uskuge hülge möla," sõnab ta. "See on ajakirjanduslik pomm!" rehmab seesama eelmine vallavanem käega ning lahkub ruumist. No mine võta nüüd kinni!