Õpilaste teadustööde konkursil tihe rebimine

Ühe kahest esimesest preemiast pälvinud teadustöö autoriks on Antsla gümnaasiumi 11. klassi õpilane Peeter Jürviste. Töös uuris ta põhikoolilõpetajate keskkonnateadmisi ja -tegevusi, enesehinnanguid ja nendevahelisi seaduspäraseid seoseid. Kaks aastat aega võtnud uurimuse tulemusena selgus, et hariduspoliitikas on vaja panna märksa enam rõhku keskkonnaharidusele.

Peeter on teadustöödega tegelenud alates 6. klassist, mil alustas oma kooli õpetajate küsitlemisega. Arvukatel üle-eestilistel aineolümpiaadidel edukalt esinenud Peeter leiab, et teadus on uudishimu rahuldaja, kuigi alati ei leia loodetud vastuseid. "Kõige olulisem on osata küsida küsimusi," ütleb ta.

Õpilaste teadustööde konkursil osales Peeter teist korda. Kaks aastat tagasi pälvis ta põhikooli astmes esikoha. "Kuna noori teadlasi tuleb palju peale, siis on konkurents üsna tihe," räägib Peeter. Pärast gümnaasiumi on tal plaan asuda õppima Tartu ülikooli. "Siiani olen tegelenud humanitaarteadusega, ülikoolis reaalteadusi õppides on võimalik teadmised ära kasutada," selgitab Peeter.

Gümnaasiumi osas teise esimese preemiaga autasustatud Martin Silts paistis žüriile silma humaansusega. Tema uuris turult saadud emakalu, mitte ise veekogust püütuid. Uurimisega tegeles Martin õhtuti kooli bioloogiaklassis, kus lõikas kaladel kõhu lahti ja luges pojad üle. Seejärel mõõtis nii pojad kui ka emakala ja määras emakala vanuse. Kaks talveperioodi kestnud uurimistöö näitas, et emakala poegade suur suremus embrüonaalse arengu käigus viitab Liivi lahe tugevale reostatusele.

Algselt tegi Martin selle uurimistöö kohustusliku tööna gümnaasiumi lõpetamiseks. "Mu töö tuli väga hea, siis otsustasimegi kandideerida ka riiklikul teadustööde konkursil," kommenteerib Kuressaare gümnaasiumi abiturient Martin. Sügisel plaanib ta alustada õpinguid Tartu ülikoolis bioloogia-geograafiateaduskonnas.

Konkursi peakorraldaja Terje Tuisu sõnul on õpilaste teadustööde tase tõusnud ja teemad mitmekesistunud. Populaarseid teemasid pole teadustöödes välja kujunenud. Tuisu sõnul paistab hingega tehtud teadustöödest välja noorte panus töösse, kindlasti jälgitakse ka töö ülesehitust ja nõuetele vastavust. Žürii esimees Rait Toompere sõnul jäävad teadustööd kasutamiseks laboritesse ja need on kasulikud vastava teemaga tegelevatele asutustele.

Teistes osalenud töödes uuriti ka keskaegseid rõivaid ja rõivamanuseid, alternatiivseid võimalusi mobiiliaku laadimiseks, kontoritehnikal asuvate mikroorganismide ökoloogiat ja mikroorganisme allahinnatud toiduainetes.

Riiklik noorte teadustööde konkurss toimus sel aastal neljandat korda.

Konkursil võisid osaleda tööd nii reaal- kui humanitaaraladelt. Auhinnafond oli tänavu 50 000 krooni. Esitati 46 kooliõpilase poolt läbiviidud uurimistööd.

Enim olid esindatud Tallinna reaalkooli õpilased viie tööga, Narva 6. keskkool ja Pärnu Sütevaka gümnaasium nelja tööga.

Konkursil said osaleda ka esimese kursuse tudengid, kel põhiosa tööst oli tehtud gümnaasiumis.