Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Ehitus Põhjala keskmik
Eesti Ehitus on sel aastal esimene Baltikumis noteeritav börsifirma, kuid OMX-börsisüsteemis alles kaheteistkümnes. Juba on lisandunud kuus ettevõtet Stockholmi, kolm Kopenhaageni ja kaks Helsingi börsile. Suuruselt annab ehitusfirma Põhjamaade kontekstis aga igati keskmiku mõõdu välja.
Teeks sel aasta börsile tulnutele väikse ringi peale.
Üks huvitavamaid paare on meiegi turul tuntud Rootsi rõivamüügifirmad Gant ja KappAhl.
Väga hästi on läinud esimesel, kelle 1,37 miljardi Rootsi krooni (2,3 miljardi krooni) suurune aktsiate avalik pakkumine (IPO) märgiti üle neljakümnekordselt. Aktsia tegi 28. märtsil, börsidebüüdi avapäeval, läbi 37% tõusu ja liigub esimesel päeval kättevõidetud taseme juures ka praegu.
Gant loodi 1947. aastal USAs Bernard Ganti poolt, kuid 80ndatel olid aktsiad liikunud juba Rootsi kapitali kätte. Firmal on endal ja läbi frantsiiside kokku 268 poodi ning Ganti viimase majandusaasta käive oli 3,9 miljardit Rootsi krooni.
KappAhl Holding AB veebruaris toimunud IPO oli veelgi suurem, ulatudes 1,61 miljardi Rootsi kroonini (2,7 miljardi kroonini) ehk oli suuruselt sisuliselt võrdne detsembris toimunud Tallinki esmaemissiooniga.
Seitsmekordne ülemärkimine viskas aktsia esimese päevaga üles 5%. Märtsi lõpuks oli aktsia võrreldes IPO-hinnaga juba ligi viiendiku võrra plussis, kuid liigub hetkel taas seal, kuhu jõuti juba esimesel börsipäeval.
Peamiselt abielus naistele spetsialiseerunud poeketil on kokku 242 poodi. Firma sai alguse enam kui viiekümne aasta eest, mil Per-Olof Ahl tegi ühes Rootsi äärelinna keldripoes algust mantlite müügiga. Müügimahult on KappAhl täpselt võrdne Cantiga.
1999. aastal investeerimisfondi EQT Partners poolt Nokialt ära ostetud ja mobiiltelefonidele akusid tootva Salcompi aktsia jõudis Helsingi börsile märtsi keskel. Vanad omanikud müüsid 60,4 miljoni euro (945 miljoni) krooni eest maha 48% firmast. Aktsiate hinnaks kujunes 3,2 eurot ehk kõige madalam pakkumishind (hinnavahemik 3,2 kuni 4,0 eurot). Sellest tulenevalt vajus aktsia esimeste nädalatega 3 euroni, kuid on sealt alates tõusnud praeguseks 3,4 euro tasemeni.
Salcompi kasum ulatus möödunud aastal 156 miljoni eurose käibe juures 5,8 miljoni euroni. Enda hinnangul on ettevõte 22% turuosaga maailma suurim mobiililaadijate tootja.
Huvitava Skandinaavia IPOna saab välja tuua ka investeerimispanga FIM Group Corporation, mis tegi Helsingi börsil oma debüüdi kuu aja eest. Ettevõtte 56 miljoni eurone (876 miljonit krooni) aktsiaemissioon märgiti kaheksa ja pool korda üle ning investorid olid nõus maksma kõrgeimat küsitud hinda. See viskas aktsia 5,75euroselt IPO-tasemelt esimesel börsipäeval üles 6%. Nädala-paariga kosus aktsia koguni 8 euroni, kuid on praeguseks jäänud kõikuma 7 euro juurde. FIMi puhul on tegemist väga kiire kasvu ja korraliku kasumlikkusega firmaga.
2005. aastal ulatus investeerimispanga kasum 63 miljoni eurose käibe juures 19 miljoni euroni.
Põhjala börsidele on 2006. aastal jõudnud erinevaid radu pidi igasuguseid firmasid.
Stockholmi börsile on tulnud Lõuna-Aafrika suurim kindlustusselts Old Mutual, mis viis aktsiaturult minema kindlustusseltsi Skandia ja loodab oma noteerimisega Rootsi investorite tähelepanu võita.
Aasta alguses tuli Stockholmis börsile ka USA ravimifirma EpiCept, mis ühines Rootsi firmaga Maxim Pharmaceuticals, kelle omanikud said ühtlasi EpiCepti omanikeks.
Nädalapäevad tagasi toodi Stockholmis veel turule kinnisvaraarendamisega tegelev Catena. Tegemist oli automüügifirma Bilia tütarfirmaga, mis löödi emafirmast lahku.
Taani äritarkvaratootja CBrain tegi enne börsile tulekut vaid 10 miljoni Taani kroonise suuruse IPO. Harukordne on asja juures ka see, et aktsiaid müüdi kodulehel süsteemiga "kes ees, see mees". Viis Taani krooni maksnud "pileteid" jagus vaid kaheks tunniks.
Üliriskantse investeeringuna võib välja tuua Kopenhaageni alternatiivturul noteeritud biotehnoloogiafirma Aresa, mis sai 2005. aastal 2,84 miljonit Taani krooni kahjumit ja teenis vaid 27 tuhande kroonise käibe. Sellegipoolest kogus firma investoritelt 54 miljonit Taani krooni.