Eesti Ehituse aktsiaid jäi eraisikutele napiks

Annika Matson 15. mai 2006, 00:00

"Täielik pettumus - märkisin Eesti Ehituse aktsiaid kahe miljoni krooni eest, aga sain mingi paarsada," ütles investor Jaan Talts. Tema soov oli saada ligi 20 000 Eesti Ehituse aktsiat. "Riskisin nii paljuga, ajasin raha kokku ja nii vähe anti lõpuks aktsiaid - kõik see vaev oli tühine. See on jälle erainvestorite narritamine," kommenteeris tuntud sportlane ja investor, kes lubas oma suures pettumuses nüüd aktsiatega kauplemise ära lõpetada, sest ka tema investeering Tallinki aktsiasse oli pettumus.

Saadud aktsiate hulgaga polnud rahul ka endise börsifirma Pennu asutaja Alo Koop, kes märkis aktsiaid ligi 80 000 krooni eest ning tahtis saada 800 aktsiat, aga sai 176.

"Ma olen pigem selline lühiajalise nägemusega investor Eesti Ehituses, sest võrdlen firmat Merko Ehitusega ja suhtarve vaadates on Merko hind hetkel madalam Eesti Ehituse pakkumise hinnaks kujunenud 89,97 kroonist," ütles Koop. Ta lisas, et ootab aktsiale esimesel kauplemispäeval ikka tõusu.

Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhi Lauri Linnu kinnitusel märkis enamik pakkumises osalenud 2000 erainvestorist üle 200 aktsia.

Eesti Ehituse suuromanik Toomas Luman ütles, et firma töötajana sai tema investeerimisfirma emissioonis juurde märkida 5000 aktsiat. Ta tahtis küll rohkem, kui ei saanud samuti. "Lõpp lõigati ära nagu teistelgi," lisas ta. Luman kommenteeris, et Eesti Ehitusega seotud firmade töötajad märkisid firma aktsiaid üllatavalt palju. "Ikka väga suuri ordereid oli töötajatel sees," ütles ta, kuid jättis täpsustamata, kui suur osa protsentuaalselt firmade töötajatest aktsiaid märkis.

LHV maakler Henno Viires kommenteeris, et Tallinna Vee ja Starmani puhul said väikeinvestorid rohkem aktsiaid. "See näitab, et institutsioonidel oli tugev huvi, aga väikeinvestoreid täitsa ilma ei oleks saanud jätta, see oleks halba varju heitnud. Seega anti nii vähe kui võimalik," lisas Viires.

"Väike aktsiate kogus tegi väikeinvestoritele negatiivse üllatuse," ütles ka Sampo Panga maakler Laur Kaljuvee. "Eks näis, kas väikeinvestorid lähevad nüüd turult juurde võtma või loobuvad täielikult aktsiatest," lisas Kaljuvee.

Pärast Eesti Ehituse esmast emissiooni jääb firma tuumikomaniku EE Groupi kätte 66,15% aktsiatest. Tuleviku kohta märkis Luman, et Eesti Ehituse enamusomanikuks on plaanis jääda veel kümneks aastaks, kuid võimalik, et ligi 15% aktsiatest müüakse varem.

Pärast emissiooni jääb Eesti Ehitusega seotud töötajate kätte 9,77% aktsiatest ja avalikus ringluses olevate aktsiate hulk on 24,08%. "Eeldusel, et realiseeritakse Suprema käes olevad ülemärkimise optsiooni aktsiad," lisas Luman.

Eesti Ehituse aktsiate pakkumine märgiti kutseliste ehk institutsionaalsete investorite hulgas üle kaheksakordselt. Erainvestorite hulgas märgiti pakkumine üle kuuekordselt. "Selline suur huvi oli ka kindlalt üle meie ootustest," ütles ühe korraldaja Suprema partner Hendrik Igasta. Aktsia lõplik hind kujunes pakkumisvahemiku keskele ja oli 89,97 krooni. Eesti Ehituse aktsia hinnavahemik oli 82,5-97,8 krooni.

Pakkumise mahuks kujunes 294 miljonit krooni, millest Eesti Ehitusele laekus 130 miljonit krooni ja EE Grupile 164 miljonit krooni. Lumani sõnul sobib Eesti Ehituse puhul 130 miljonit krooni hästi bilansi tugevdamiseks enne järgmisi laienemisi.

Ka EE Grupis leitakse rahale rakendus. "Oleme viimased kümmekond aastat osanud rahaga nii mõndagi teha. Tegeleme ehitusega seotud valdkonnas ja meie mõtted on seal," märkis Luman irooniliselt.

Kutselistele investoritele jaotati 88,5% Eesti Ehituse aktsiate pakkumise mahust, erainvestoritele jäi seega 11,5%.

"Märkimises osales 57 institutsionaalset investorit 12 riigist. Kohtumisi korraldati 70 investoriga, seega oli tegemist päris kõrge osalusprotsendiga," ütles Igasta. Enim oli investoreid Skandinaaviast, siis Balti riikidest, Mandri-Euroopast ja Suurbritanniast. Igasta sõnul oli palju ka selliseid investoreid, kes esmakordselt osalesid Eesti firma aktsiate avalikus pakkumises, näiteks Poola investeerimisfondid. "Keegi institutsionaalsetest investoritest ei jäänud välja, kuna aktsia hind oleks neile liiga kõrge olnud," ütles Igasta.

"Emissioonide puhul on ikka esimeste päevade müüjad kiirspekulandid, kellel on jälle õnnepäev saabunud," nentis SEB Ühispanga maakler Peeter Koppel. "Neil on nüüd jälle võimalik raha teenida."

Tulemused olid Kopli hinnangul ülemärkimise suuruse osas head ning mingi huvi jäi kindlasti rahuldamata. Suure huvi peamine põhjus oli emissiooni mahu väiksus. "Ma ei näe põhjust, et sellest aktsiast mingi fantastiline rakett saaks," sõnas ta. "Meie analüütikud on öelnud, et mõistlik hinnatase on pakkumise keskel, mille peale ta ka tuli."

Eesti Ehituse aktsia tõusuruumi piirab eeskätt pakkumisvahemiku ülemine piir ehk 97,8 krooni. "Ma arvan, et on ka neid, kes on nõus ostma kõrgemalt, kuid ma panen psühholoogilise piiri hetkel pakkumisvahemiku ülemise serva juurde," sõnas Koppel.

Sampo fondijuht Aari Stalde peab võimalikuks, et pärast IPO-energia haihtumist muutub Eesti Ehitus suhteliselt vähekaubeldavaks firmaks ning aktsia hinda hakkavad liigutama väikeinvestorid. Vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal on hetkel alla 25%. "Kui me vaatame vabalt kaubeldavate aktsiate arvu, siis Eesti Ehitus peaks olema väiksuselt teine firma pärast Starmani," sõnas ta. Starmani kauplemisaktiivsus on tema hinnangul olematu. Samuti on olematu kordades suuremate firmade kauplemisaktiivsus. "Niimoodi võib pärast esimest paari nädalat hakata ilma tegema ka mõne aktsiaga," nentis Stalde.

Fondidesse võttis Sampo Eesti Ehitust vähe. "Uue Euroopa Fondi sai natuke võetud, aga see oli ka kõik. Sampo Balti Fond näiteks ei võtnud üldse," lausus fondijuht. "Ausalt öeldes, meil ei olnudki väga suurt huvi firma vastu, kuna vabalt kaubeldavate aktsiate arv on väike."

Eesti Ehituse emissiooni korraldanud Suprema turgude osakonna juht Sten Sumberg möönis, et vähene kaubeldavus võib probleemiks kujuneda. Teisalt lootis ta, et seda kompenseerib institutsionaalsete investorite suur geograafiline hajutatus.

Börsispetsialistide hinnangul on Eesti Ehituse aktsia värskeid omanikke juba esimesel päeval preemia ootamas.

"Kuna nõudlus on korralik, siis ma ei usu, et ta allapoole liigub," lausus Hansabank Marketsi maakler Raido Lillemets. "Arvan, et ostjad on ülekaalus ning esimese-teise päeva peaks aktsia lõpetama plussis." Paralleeli peaks tooma teiste õnnestunud emissioonidega. "Mahu poolest tuleb Starmani kanti, kuid pigem võrdleks Tallinna Veega." Müüjate seas on tema sõnul eelkõige need, kes juba märkides kiiret kasumit silmas pidasid.

Ka Sampo Panga maakler Laur Kaljuvee võrdleks Eesti Ehituse emissiooni Tallinna Veega. "Tahaks loota, et hinda ei peeta kalliks ja need investorid, kes soovitud kogust täis ei saanud, tulevad turult ostma," ütles ta. Samas lisas maakler, et kindlasti ei ole tegemist esimesel päeval tohutult rallinud Starmani teisikuga. Kaljuvee tahab ka loota, et Tallinki kogemus on teinud investorid ettevaatlikuks ning laenuraha pole seekord kasutatud. Mis tähendaks, et väga lühiajalist raha pole palju firma alla pandud.

LHV maakler Henno Viires leiab, et investorid on ettevaatlikud ning kui aktsia hakkab tõusma, siis pigem päevadega. "Võiks eeldada, et hinna toetamise huvides on lõplik hind niimoodi määratud, et sellel tasemel võiks olla ostjaid küll," leidis ta. Kui keegi on agressiivselt ostmas, siis võib aktsia kiirelt üles lennata, ei välistanud maakler.

Päeva otsustab see, kas väikespekulandid tunnevad vajadust kiirelt aktsiaid müüa või nad hoiavad defitsiitset Eesti Ehituse aktsiat pikemalt. Kui nad eelistavad aktsiat hoida, on lootus pikemas perspektiivis aktsia korralikuks tõusuks. Teine oluline otsustajate klass on institutsionaalsed investorid. Kui hind tõuseb kõrgele, kahaneb nende soov aktsiat osta. Ei usu, et institutsionaalsed investorid tulevad aktsiat müüma.

1. Aktsia tõuseb avanedes kiiresti. Spekulandid leiavad, et teenistust on tulnud piisavalt, ja aktsia keerab langusele. Aktsia lõpetab päeva siiski suure tõusuprotsendiga, seda nii IPO-hinna kui ka avanemishinnaga võrrelduna.

2. Aktsia tõuseb, kuid mitte nii kiiresti, et peletada ahnete spekulantide ostuhuvi. Spekulandid, kes said vähe aktsiaid, tulevad aktsiat juurde ostma, tagades päevadeks institutsionaalsete investoritega konkureeriva nõudluse.

3. Aktsia lõpetab päeva miinuses. See on vähetõenäoline, kuna institutsionaalsete investorite huvi oli suur ja väikeinvestorid teavad, et aktsiatest on turul puudus.

Mina (loe: Romet Kreek) ei märkinud Eesti Ehituse aktsiat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing