Euroopa Liit valmistab ette maksukartelli

Poliitikutel on tihti palju lihtsam nõuda maksude ühtlustamist teistelt Euroopa Liidu riikidelt kui maksude alandamisega omaenda süsteeme ühtlustada. Madalate maksudega riigid, nagu Baltimaad, ei tohi toetada ettevõtmisi, mis vähendavad nende konkurentsivõimet Euroopa ja ülemaailmsel turul - Balti riigid ei tohi liituda Euroopa maksukartelliga.

2004 moodustati ELi rahandusministrite nõukogu ECOFIN nõupidamisel töögrupp, mille ülesandeks sai valmistada ette ühtne konsolideeritud maksubaas (Common Consolidated Corporate Tax Base, CCCT).

4. aprillil 2006 andis Euroopa Komisjon välja ülevaate juba tehtud ja edaspidi vajalikest sammudest teel ühtse maksubaasi poole. Dokument kutsus liikmesriike üles ühtlustamist toetama, tegema ettepanekuid ja valmistuma oma maksusüsteemi muutmiseks. Komisjon andis ka teada, et ühtse maksubaasi ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite vahel mingit ametlikku kooskõlastamist ei toimu ning ettevõtetele on ühtse maksubaasi kasutuselevõtmine vabatahtlik.

Vabas ühiskonnas võib iga inimene minna ise või viia oma ettevõtte ühest riigist teise. Balti riigid on suurepärane näide - siin on üldine suund, et inimesed liiguvad riigist välja ja ettevõtted riiki. Reeglina nähakse konkurentsi positiivsena niikaua, kuni see ei hakka riigimonopole takistama.

Kuid mõned riigid, eriti need, kes armastavad ennast heaoluriikideks kutsuda, ei salli isegi riikidevahelist konkurentsi. Maksude harmoniseerimine on üks neist ideedest, mis mõne valitsuse arvates takistavad ettevõtteid liikumast sinna, kus neile paremat keskkonda pakutakse.

Ühtse maksubaasi toetajad väidavad, et see toob ELi majandusele kasu, sest tagab kaupade ja kapitali vaba liikumise, kaotab maksubarjäärid, annab konkurentsis võrdsed võimalused, soodustab ressursside efektiivsemat jaotamist, kaitseb riikide maksutulusid ja "ausat" maksukonkurentsi ning vähendab maksude administreerimise kulusid nii maksumaksjatele kui ka -kogujatele.

Leedu Vabaturuinstituudi uurimus näitab seevastu, et ettevõtete maksubaasi harmoniseerimine ei ole sobiv viis nende eesmärkide saavutamiseks ning see tooks endaga kaasa ka hulga negatiivseid tagajärgi.

Esiteks tõstaks see maksukoormust, sest tooks uusi kulusid maksude kogumisel ja sissenõudmisel, reguleeriks minimaalbaasi ja vähendaks maksukonkurentsi.

Valitsused võivad maksutuludes isegi kaotada, kui uusi maksureegleid ei suudeta kohalike vajadustega kohandada. Selle tulemusel õõnestab ühtne maksubaas piirkonna konkurentsivõimet.

Mõnel juhul võib maksubaasi ühtlustamine küll üksikutele maksumaksjatele teatud riikides kasulik olla. Aga see ei väljendu üldise maksukoormuse langusena, vaid pigem kõrvalmõjuna üksikute maksumaksjate jaoks. Need argumendid on toodud ära ka märgukirjas ühtse maksubaasi vastu, millele kirjutasid aprillis alla 28 Euroopa vabaturupoliitikat pooldavat uurimisasutust.

Et tuua välja ühtse maksubaasi pooldajate tegelikud eesmärgid, vaatame, kes nad on ja kes neile vastu vaidlevad. Maksukeskkond on Euroopas kindlasti parem Balti riikides, Slovakkias, Iirimaal ja Suurbritannias kui enamikus teistes ELi riikides. Nii polnud see üllatav, et mitte ükski neist riikidest ei toetanud Austrias toimunud viimasel ECOFINi kohtumisel maksubaasi ühtlustamist. Seda tegid hoopis Prantsusmaa, Belgia, Portugal, Kreeka ja Austria.

Kuigi Euroopa Komisjon kinnitab, et ühtne maksubaas ei tähenda ettevõtete maksustamise ühtlustamist tulevikus, saavad ühtse maksubaasi toetajad aru, et kui konkurents maksubaasi osas nõrgeneb, siis tollide osas see ainult tugevneb.

Aeg-ajalt kuuleme, kuidas kõrgete maksudega riikide esindajad räägivad vajadusest võidelda kahjuliku maksukonkurentsi vastu üldiselt. See tähendab muidugi ka "kahjulikult" madalaid tolle, mitte üksi "kahjulikku" maksubaasi (nagu näiteks Eestis). Nii et Euroopa riikide maksukartelli asutamise põhjus pole ühtse maksubaasi puudumine, vaid maksukonkurents ise.

On selge, et ühtne maksubaas kujutab endast esimest sammu ELi ühtse maksupoliitika poole, mis õõnestab maksukonkurentsi ELi sees ja nõrgendab liidu ülemaailmset konkurentsivõimet. Ühtne maksubaas teeb ettevõtete maksubaasi veel keerulisemaks ning viib veel kaugemale rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest. See tähendaks ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, suuri kulusid maksunõuete täitmisel.

Kõrgeid makse kasseerivad ja maksude ühtlustamist nõudvad ELi maad peaksid hoopis muutma oma maksusüsteemid sarnaseks nendele konkurentsivõimelistele süsteemidele, mis toetavad majanduskasvu.

Autor: Remigijus Simasius