Kas Weroli nõukogus olid tõesti lambapead?

Kui Jõgevamaal tegutseva riigile kuuluva rapsiõlitootja Werol poliitikutest nõukogu hakkas ettevõttes toimuvat mõistma, olid tegevjuhid eesotsas Erki Aavikuga jõudnud tööstuse pankrotiohtu viia. Nii nagu on riigifirmades tavaks saanud, olid ka Weroli nõukogu liikmed puu otsas, kui pauk käis, ja ettevõtte kahjumis nad endal mingit süüd ei näe.

Äripäev toetab riigikontrolli seisukohta ning on samuti seda meelt, et põllumajandusminister Ester Tuiksoo peab Werolile tekitatud kahju osas vastutama panema ka Weroli nõukogu liikmed.

Meil tuleb riigifirmade nõukogude liikmetele taguda pähe arusaam, et ettevõtte nõukogu liikmeks nimetamine pole tuusik kuurorti, millega kaasnevad mitmesugused hüved. Nõukogu ülesanne on teostada järelevalvet juhatuse üle ja tagada, et ettevõtte väärtus suureneks.

Seni on aga just põllumajandusministeeriumi haldusalas olevate ettevõtete nõukogu liikmed paistnud silma saamatusega, mille tulemusena on maksumaksjad saanud kahju. Vargus Riigi Viljasalvest sai võimalikuks tänu ebakompetentsele ja ükskõiksele nõukogule. Werol oli järgmine peatükk. Lugedes nende firmade nõukogude liikmete, põllumajandusminister Tuiksoo ja tema eelkäija Tiit Tammsaare selgitusi Viljasalve ning Weroli juhtumis, jääb mulje, et maksumaksjate vara üle on riigifirmade nõukogudesse pandud otsustama inimesed, kes on vastutusvõimetud või lihtsalt ei saa enda rollist aru.

Weroli puhul vastas Tuiksoo riigikontrollile sisuliselt, et Weroli nõukogu liikmetega on j.o.k.k. ehk nende tegevus on ministeeriumi analüüsi kohaselt juriidiliselt korrektne. Samuti soovib minister enne lõplikku hinnangu andmist saada teada, milline oli Erki Aaviku täpne roll.

Ministri tõlgendusele on lihtne seletus. Weroli nõukogu liikmeid kaasvastutajaks tehes asuks Tuiksoo sisuliselt saagima oksa, millel Rahvaliit istub. Weroli aktsiad kuuluvad põllumajandusministeeriumile, mida on viimastel aastatel juhtinud Rahvaliit.

Vormiliselt võime muidugi leida Weroli nõukogu liikmete tegevusele põhjendusi, mis neid vastutusest vabastavad. Tegelikult ei tulnud aga Weroli nõukogu 2004. aastal oma tööga lihtsalt toime ja sellele viitab ka riigikontroll oma auditis.

Nõukogu ei tundnud huvi äriühingu visiooni ja äriplaani vastu. Nõukogu ei suutnud juhatuse agressiivsele laienemisplaanile piisavalt kiiresti reageerida ning kaotas riigikontrolli hinnangul sisuliselt kontrolli juhatuse tegevuse üle.

Weroli nõukogu tollased liikmed Raul Rosenberg, Ardo Nõmm, Veiko Tali, Indrek Grustam, Jüri Ehasalu, Merle Sagar ja Tarmo Leinatamm lohisesid kelgunöörina Erki Aaviku järel. Tulemuseks olid juhtimisvead ja 42 miljoni krooni suurune kahjum. Kaks aastat tagasi Werolis toimunu on põhjus, miks täna ei suuda riik seda ettevõtet probleemideta erastada ning hind, mida riik (loe: maksumaksja) saab Weroli eest küsida, on väike.

Weroli nõukogu mängib põllumajandusministri heakskiidul jaanalindu ja topib pead liiva alla. Unustatakse aga ära, et Aaviku tehingutest oli nõukogu teadlik. Seega ei saa praegu kogu vastutust taandada ainult tegevjuhile.

Autor: ÄP