Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lüpsirobot meelitab lehmi lüpsma

Ain Alvela 15. mai 2006, 00:00

Uudseid lüpsiseadmeid Eestis müüma hakkava Uhtna Talutehnika farmiseadmete müügijuht Maidu Errild iseloomustab uut kaks miljonit krooni maksvat seadet kui keskmise suurusega lüpsilauda täielikult automatiseeritud teenindusseadet, mis sobib iseäranis hästi näiteks nn vabapidamislautadesse.

Tegemist on Hollandis toodetud lüpsi- ja söötmisrobotiga Lely Astronaut, mille tööpõhimõte seisneb loomade kindlal ajal lüpsiagregaadi juurde meelitamises, kus siis toimub lüps ja söötmine. Loomi meelitatakse mingi neile mokkamööda maiusega, mida nad aja jooksul harjuvad kindlal kellaajal kindlas kohas saama.

Maidu Errildi sõnul pole juba aastaid piimanduses niivõrd läbimurdelist ja põhimõtteliselt uut tehnoloogiat turule tulnud. Lüpsirobot on oma arengus jõudnud väga kaugele, uus on näiteks lüpsimasina tehnoloogia, kus iga nisa masseerimise jaoks on neli andurit.

"Seade eeldab, et loomad on kogu aeg vabas liikumises ja käivad ise lüpsil. Operaator aga saab eemalt arvutist jälgida, millised loomadest on juba seal käinud, kui suur on väljalüps, milline on piima kvaliteet," selgitab Errild.

Robot teeb mõne minutiga ära töö, millele farmitöölistel kuluks tunde, sest ta "tunneb" oma lauda lehmi. Lisaks nimetatud parameetritele edastab seade arvutisse loomade kaalu, eraldab kvaliteetse piima vähemkvaliteetsest, vaid loomade DNAd ei oska määrata.

"Ainus tingimus farmile on, et temperatuur selles ei langeks alla 0 kraadi, siis tuleb robotiboksile seinad ümber ehitada," märgib Errild. "Ja loomad peavad saama vabalt liikuda, et nad saaksid harjumuspärasel ajal oma maiuspala järele minna. Selleks on siis kas jõusööt või veel mingid söödalisandid ja vitamiinid. Seal loomad söövad ja vabanevad ka oma piimast samal ajal, kui robot oma tööd teeb."

Esimene selline seade pannakse Eestis üles veel selle aasta augustikuus. Üldse on maailmas töös umbes 3000 lüpsirobotit. Ühest küljest on lüpsikarja pidajad, kes on otsustanud endale sellise roboti lauta tuua, uuenduslikkuse poole pürgivad ettevõtlikud taluperemehed, ent veelgi olulisem põhjus uut tehnikat soetada on maal valitsev tööjõupuudus - nii üllatav, kui see ka tundub, ent kohusetundlikke lüpsjaid otsivad loomapidajad tikutulega. Lüpsirobot aga asendab raskusteta paari-kolme inimest.

Üks talunik, kes peatselt lüpsiroboti omanikuks saab, on Tartumaal Tulvikese külas asuva Andre talu peremees Aivar Alviste, kes näeb uues seadmes võimalust edaspidi tööjõukulusid oluliselt kokku hoida. "Alustasin juba neli aastat tagasi asjaajamist, et selline lüpsirobot Eestisse saada ja nüüd siis hakkab asi ilmet võtma," räägib Alviste. "Praegu teemegi laudale roboti jaoks juurdeehitust ja selle valmimisest sõltub, millal uue seadme sisse saab."

Uhtna Talutehnikaga on lüpsitehnoloogia uuendamiseks eelleppe sõlminud ka Virumaal Vaeküla suurtalu pidav Arvi Aleste. Tema hinnangul tähendab lüpsirobot tulevikus olulist tööjõukulude kokkuhoidu.

"Maksame juba praegu töölistele Eesti keskmist palka, kuid et konkurentsis püsida, tuleb edaspidi arvestada palgakulu umbes 20protsendilise suurenemisega aastas," selgitab Aleste. "Ja loodetavasti on masin ka inimesest usaldusväärsem, sest kui midagi rappa läheb, siis tean, et olen ise asja valesti programmeerinud, pole kedagi süüdistada."

Põllumajandustehnika finantseerimine moodustas Eesti Panga andmetel 2006. aasta I kvartalis Eesti liisinguettevõtete koondportfelli mahust ligemale 1,3 miljardit krooni.

2005. aastal sõlmiti uusi põllumajandustehnika liisingulepinguid ligemale ühe miljardi krooni eest.

Tulenevalt SEB Eesti Ühispanga ajaloolisest tugevast positsioonist maapiirkondades on põllumajandussektori finantseerimine SEB üks prioriteetne tegevusharu.

ELiga liitumise perioodil PRIA kaudu jagatud investeerimistoetused lubasid Eesti ettevõtjatel soetada kombinatsioonis liisingfinantseerimisega arvestatavas koguses mitmesuguseid põllumajandusseadmeid.

Kuigi tootmisvahendite soetamiseks otsesed toetusprogrammid täna puuduvad, lubavad muud riiklikud toetusmehhanismid ning töötav tootmisbaas põllumajandustootjatel jätkuvalt edukalt investeerida uutesse masinatesse ning tehnoloogiliselt kaasaegsesse sisseseadesse.

Seepärast on sellesse valdkonda kuuluvad masinad, nagu ka artiklis kirjeldatud seadmed, jätkuvalt väga sobivad liisingfinantseerimise objektid.

SEB Ühisliisingu põllumajandusega seotud liisinguportfellist moodustavad märgatava osa just mitmesugused eriseadmed.

Seadme kummialus ei vaeva lehma jalgu, kusjuures loom saab kogu lüpsi ajal vabalt liikuda ilma, et lüpsikannud ära kukuksid.

Tänu ülitundlikule kaalu määramisele liigutab lehma asendi muutmine ehk kaalu viimine ühelt jalalt teisele lüpsiüksust. Sama kaalumissüsteem Gravitor kaalub lehma igal lüpsikorral ning teavitab muutustest näiteks toiduratsiooni muutmiseks. Lely lüpsisüsteem optimeerib lehma kõrgeks piimatoodanguks vajalikud stressivabad tingimused.

Udaraneljandike kaupa ja piimavoolu järgi seaduv pulsaator paikneb nisakannude lähedal kandepoomil. Iga udaraneljandiku jaoks on oma pulsaator. Pulsaatoriüksusel on individuaalne puhvermahuti. Kasutaja saab teha roboti programmi lehma või isegi üksiku udaraneljandiku kohta teatud muudatusi. Näiteks teatud lehmadele või udaraneljandikele saab lüpsi algfaasis määrata kiiresti pulseeriva massaaþi või stimuleerimisfaasi, mis lõpeb piimavoolu teatud tasemeni kasvamise järel automaatselt.

Kaughaldamise abil on mitte ainult tehasel, vaid ka näiteks puhkusereisil viibival pererahval juurdepääs farmi Ethernet-võrgule.

Roboti juhtimisprogramm T4C kasutab brauserit Internet Explorer. Kui arvutisüsteemis esineb tõrge, jätkab seade lüpsmist iseseisvalt. Ethernet-võrku kuuluvad näiteks söötjad, karjamaaväravad, vasikate jootmisautomaadid ning arvutid nii laudas kui ka eluhoones.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing