Tallink kaebas kohtusse neid jõuvõtetega ähvardanud Soome ametiühingu

Liis Kängsepp 15. mai 2006, 00:00

"Kas te kujutate ette, kui palju läheb maksma, kui üks laev sadamasse seisma jääb? Ma arvan, et palju," ütles Soome ametiühingu võimaliku boikoti mõjude kohta Tallinkile Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) juht Kaia Vask. "Üks variant on, et laeva ei lasta sadamasse sisse. Teine variant, et kaupa ei laeta laevast maha," kirjeldas ta võimalusi, kuidas soomlased Eesti laeva boikoteerida saavad. Soome Meremeeste Ametiühingu juht Simo Zitting reedel veel kommenteerida ei tahtnud, milliseid sanktsioone nad Tallinki vastu kasutada kavatsevad.

Sel kevadel ostis Tallink 4,8 mld krooni eest kolm kreeklastele kuuluvat kiirlaeva ning varem Kreeka lipu all seilanud alusel hakkas lehvima Eesti lipp. Laevad jäid endiselt sõitma Hanko ja Rostocki sadama vahel, sihtkohana lisandus veel Paldiski. Sinnamaani laevadel töötanud 300 Kreeka, Saksamaa ja Soome meremeest vahetati eestlaste vastu ning meeskondade koosseisu vähendati.

Soome Meremeeste Ametiühing oli Tallinki sellisest käitumisest häiritud ja ootas, et Tallink asuks pidama läbirääkimisi ning sõlmiks töötuks jäänud sakslaste, kreeklaste ja soomlastega uue kollektiivlepingu. Ametiühingu püüded Tallinkiga kontakti saada päädisid kohtuhagiga, kus Tallink nõuab, et ametiühing ei tohi ettevõtte laevade vastu sanktsioone rakendada. Vastasel juhul tuleks maksta 300 000 eurot (4,7 mln kr) trahvi.

"Ma arvan, et nad kardavad ja neil on häbi, et tuleb avalikuks, kui halvasti nad Eesti meremehi kohtlevad," otsis Zitting põhjendust, miks Tallink ametiühingu kohtusse kaebas. "Selle ettevõtte käitumine on täiesti häbiväärne - 300 meremeest on tööta ja nende asemele on võetud eestlased, kes saavad 75% vähem palka," rääkis Zitting. "See on totaalne rahvusel põhinev diskrimineerimine."

Tallinki investorsuhete juht Peter Roose keeldus kohtuasjaga ja ametiühingutega seonduvat kommenteerimast. "Sest me ei soovi seda praegu kommenteerida. Kommenteerime siis, kui õige aeg," sõnas Roose. "Ma ei oska öelda, millal õige aeg tuleb."

Ühegi kõnealustel laevadel töötava meremehega reedel rääkida ei õnnestunud. "Keegi ei ole nõus rääkima," vahendas meremeeste sõnu Vask. "Nad kardavad, Tallink on nende peal kasutanud tõsist hirmutamispoliitikat."

Nii Soome kui ka Eesti meremeeste ametiühingute juhid väidavad, et töötingimused Tallinki Hanko, Rostocki ja Paldiski vahet sõitvatel laevadel pole just kiita.

"Kui inimene saab magada pooleteise tunni kaupa, siis ma arvan, et pole vaja palju ettekujutusvõimet - olukord on katastroofiline," ütles Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Kaia Vask, kelle sõnul ametiühing peab Tallinkiga praegu läbirääkimisi, kuidas olukorda parandada. "Eks me põrkame sellisele jäigale positsioonile, kus ei taheta arvestada, et töö intensiivsus võib ühel hetkel töötajatel üle jõu käia," sõnas Vask, selgitades, et töötajate arv pole järele tulnud ettevõtte jõulisele laienemisele. "Neil lihtsalt pole inimesi."

Miks siis mitte minna kompromissile Soome Meremeeste Ametiühinguga ja sõlmida nendega ikkagi kollektiivleping, mis tooks töötajaid juurde? "Mis te arvate, kas soomlased tuleksid tunduvalt madalama palga peale," esitas Vask vastuküsimuse.

"Kas Tallink arvab, et Eesti meremehed on vähem väärtuslikud kui teised Euroopa meremehed? See on solvav Eesti meremeestele," ütles Soome Meremeeste Ametiühingu juht Simo Zitting. "Meie andmetel töötavad Eesti meremehed neil Hanko ja Rostocki vahel sõitvatel laevadel 20 tundi ööpäevas ja nõnda nädalaid," rääkis Zitting, kelle sõnul pole kindel isegi see, et Tallink meremeestele ületundide eest maksab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing