Parima toiduaine märk lisab tootele usaldusväärsust

Artikkel

- Uudised
- Triin Raestik
- 15. mai 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parima toiduaine märk lisab tootele usaldusväärsust
Eile pärast Saku Kulla õllele tiitli "Eesti parim toiduaine 2006" andmist ütles Saku Õlletehase avalike suhete juht Livia Kulm, et tiitlivõit on firmale kindlasti suur tunnustus, lisades Saku Kullale veelgi väärtust.
Alates 1994. aastast toimuva parima toiduaine konkursi üldvõitja saab Eesti Toiduainetööstuse Liidult õiguse kasutada oma tootel kuldmärki. Hõbemärkidega pärjatakse alamkategooriate parimad tooted.
"Võidutiitli saajaid tabab peale au ja kuulsuse kõva tahe veelgi enam edasi töötada. Turundajad aga saavad võidutootele olulise turundusargumendi," lausus Eesti Toiduainetööstuse Liidu esinaine Sirje Potisepp.
Prisma Peremarketi turundusjuhi Katrin Veskimäe arvates aitab kuld- või hõbemärgi lisamine toote müügile kaasa. Võitnud tooted tekitavad tarbijas enam huvi ja tunnustus annab justkui lisagarantii tootele.
"Kui inimene valib kahe analoogse toote vahel, usaldab ta seda, mis on parimaks osutunud. Konkursil võitnud toodete vastu on huvi suurem," sõnas Veskimäe.
ASi Kalev maiustused on seitsmel korral saavutanud Eesti parima kondiitritoote tiitli, kahel korral on leidnud tooted žürii poolt äramärkimist.
Kalevi turundusdirektor Alar Pink soovitas, et hitt-toote loomisel on oluline jälgida turutrende ning proovida nende põhjal ära arvata tarbijate ootusi.
Degusteerimised toote valmimise käigus aga aitavad selgitada välja sobivaima maitse. Lõpliku edu tagab pilkupüüdev ning stiilne pakend.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul on konkurss alates käesolevast aastast lülitatud põllumajandusministeeriumi eestvedamisel väljatöötatud arengukava "Eesti toit" meetmete hulka. See tagab kindluse rahastamise osas.
Potisepp kinnitas, et konkurss toimub ka järgmisel aastal. Tingimused kuulutatakse välja tuleva aasta alguses.
Küsimusele, kas tuleb ka muutusi, vastas Sirje Potisepp intrigeerivalt, et kindlasti tuleb. "Kui mitte rohkemat, siis vähemalt uued alagrupid tahame sisse tuua. Konkreetselt veel ei ütle," sõnas ta.
Konkurss "Eesti parim toiduaine" on uute toodete väljaarendamise edendamiseks suunatud ettevõtmiste seas ainus sellelaadne.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda aga annab alates 1998. aastast välja Tunnustatud Maitse kvaliteedimärki ehk ristikumärki.
2000. aastal tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk.
Arvan, et konkurss innustab kodumaiseid tootjaid ja juhib ka tarbijate tähelepanu tõesti headele kodumaistele toidukaupadele.
Jälgin ise alati huviga, kes või mis sai auhinnatud ning olen püüdnud ka võitnud toiduaineid maitsta, kuid alati pole minu ja konkursi komisjoni maitse-eelistused kattunud.
Comarketi sortimendi hulka pääsemisel kuld- või hõbemärk otsest eelist ei anna. Kõik uued tooted läbivad sortimendinõukogu, kus otsustatakse, kas antud toode võiks meie kauplustes müügiedu omada või mitte.
Kui aga on valida kahe analoogtoote vahel, siis on märk kindlasti soodustav faktor valiku langetamisel.
Analüüsi, kas kuld- või hõbemärgiga toodetel on müügiedu teiste analoogsete toodetega võrreldes, me teinud ei ole. Aga näiteks 2005. aastal üldvõidu pälvinud Tallinna Piimatööstuse Tere AB Rukkileivabiojogurt on meil küll TOP-toodete seas.
Arvan et, kui kahe toote muud parameetrid on võrdsed, siis eelistatakse ikkagi võidumärgiga toodet.
Hetkel kuum