Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kandib endale haigekassa raha

    Üheks seni lahtihammustamata pähkliks on tervishoiuga seonduv käibemaksupoliitika.
    Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna kaupadele ja teenustele. Ühest küljest lisatakse käibemaks müüdavale kaubale või teenusele, teisalt arvestatakse käibemaks ostetud kaubalt maha.
    Tervishoiusüsteemis on hulk kaupu ja teenuseid (inimorganid ja -koed, inimveri ja sellest valmistatud preparaadid), mida ei maksustata käibemaksuga. Juhul kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks, arvestatakse vastavalt käibemaksuseadusele käibemaks maha osaliselt elik maksustatava käibe ja kogu käibe suhte alusel.
    Lääne-Tallinna Keskhaiglas moodustas 2005. aasta arvestuste kohaselt mahaarvatav suhe 3%. See tähendab, et enam kui 16 miljonit krooni jääb haiglale haigekassa poolt eraldatud summadest tagastamata ja läheb "riigimaksu" tarbeks. Rikutud on käibemaksu põhipostulaati: käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna kaupadele ja teenustele.
    Sisuliselt kandib riik sotsiaalmaksust laekunud ja ravikindlustusele suunatud haigekassa raha oma kaukasse. "Riigimaks" tagasiarvestamata käibemaksult on seaduseandja poolt sisseplaneeritud lisakulu, mis tuleb meditsiiniasutusel haigekassa vahenditest kinni maksta. See on kulu, mida teised maksukohustuslastest äriühingud "maksma" ei pea.
    Hinnanguliselt moodustab meditsiiniasutuste tagastamatu käibemaksu summa kogu riigis üle 200 miljoni krooni eriarstiabile ettenähtud haigekassa rahast. Olukorras, kus haigekassa vahendid on niigi napid, on selline haigekassa rahade riigieelarvesse suunamine kurjast.
    Sotsiaalministri hinnangul moodustab haigekassa defitsiit ligi pool miljardit krooni. Haigekassa rahaliste vahendite suurendamiseks püütakse välja mõelda kõikvõimalikke kõveraid teid. Meediast on läbi jooksnud ettepanekud tööandjate maksukoormuse tõstmiseks, ära pole põlatud ka tasustamata haigusepäevade suurendamist või osa haiguspäevade rahastamise ülekandmist tööandjale.
    Samas on käegakatsutav lahendus lihtne ja loogiline - lõpetatagu haigekassa raha ümberkantimine riigieelarvesse. Iga töötaja pealt maksab tööandja 33% sotsiaalmaksu, millest 13% on ette nähtud sihtotstarbeliselt tervishoiu vajaduste katteks ja see raha peab ka minema meditsiiniteenuste osutamiseks.
    Kõigile haigekassa poolt rahastatavatele meditsiiniasutustele peab olema kehtestatud käibemaksu tulude-kuludepõhine tasaarvestus, et tagada haigekassa rahaliste vahendite sihipärane kasutamine raviks, mitte riigieelarve täiteks.
    Loomulikult on erinevate maksumäärade ja maksuvaba käibemaksumääraga meditsiiniasutuste tasumisele kuuluva käibemaksu ja sisendkäibemaksu tasaarveldusest tulenev korrastamine seaduseandja pärusmaa. Samas on selge, et mida kiiremini otsus tehakse, seda kiiremini laheneb haigekassa rahaliste vahendite ümber kerkinud problemaatika ja rakendub nende sihipärane kasutamine.
    Lisaks on ringi liikumas idee amortisatsioonikulude katmiseks riigieelarvest. See säästaks omakorda paarsada miljonit sihtotstarbeliselt raviteenuste katteks. Käibemaksu tasaarvestuse ja amortisatsioonist laekuvate summade koosmõjul suureneks haigekassa rahaliste vahendite maht umbes selle suuruse võrra, mis praegu puudu jääb.
    Autor: Boris Kirt
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.