Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hasartmängud kolivad koju ja kontorisse

Tõnis Rüütel 17. mai 2006, 00:00

Värske uuring toob välja, et Eestis on hasartmängudega kokku puutunud enamik inimesi. See on kaasaegses ühiskonnas ka loomulik, sest hasartsed meelelahutusviisid näitavad kiiret kasvu kogu maailmas. Uuringu tulemused kinnitavad, et täpset ja korralikku reguleerimist vajavad kõik hasartmängud.

Eestis on jõudsalt kasvanud just lotomängijate arv - viimase paari aastaga ligi 20%, samas kui kasiinokülastajate koguarv on jäänud endisele tasemele. Uuringus on esimest korda selgelt eristatavad erinevate hasartmängude mängijad. Selgub, et nii loto- kui ka kasiinosõltlasi on meil 1,7% elanikkonnast, kusjuures 0,7% ehk 40% kummagi rühma probleemmängijatest on samaaegselt nii kasiinode kui ka loteriikorraldajate püsikliendid.

Seega on vaja tõsiselt mõelda kahes suunas: kuidas olemasolevate probleemmängijatega käituda, ja, mis veelgi tähtsam, kus on mängimine kontrollimatu ning avatud uute sõltlaste tekkele. Ainult hästi kontrollitavas olukorras saame olla kindlad, et mängus osalevad just need, kelle jaoks hasartne meelelahutus mõeldud on - täiskasvanud, kes igapäevasele argirutiinile aeg-ajalt vaheldust otsivad.

Tänane olukord kasiinoturul on hästi kontrollitud ning peagi valmiv seadus peaks seda veelgi paremini reguleerima. Viimastel aastatel on Eesti kasiinooperaatorid teavitanud kasiinokülalisi ohtudest, mis on seotud hasartmängude mängimisega. See annab igaühele võimaluse end kaitsta.

Probleemide käes vaevlev mängija ei ole ühegi kasiino rõõm. Seepärast teevad kasiinod iga päev tööd sõltlaste välja selgitamiseks ja nende mängukire peatamiseks. Pakutakse nii leebemaid lahendusi (nõustamine) kui ka tõsiseid sanktsioone (uksekeeld). Sisenemiskeeldu on rakendatud tõsiste probleemidega mängijate endi palvel ning see kehtib kõigis meie liidu liikmesfirmades. Kui aga kasiinosse ei saa sisse ükski alla 21aastane klient, siis lotopilet nurgapealsest kioskist on kättesaadav igaühele. Kasiinomängude reklaame pole me meedias näinud aastaid, kuid lotomänge reklaamitakse iga päev ka riigitelevisioonis.

Loto- ja spordiennustusmängude hea kättesaadavus ning täielik piiramatus internetis on loonud täiesti uue riskigrupi - noored arvutikasutajad. Rootsis sel kevadel läbi viidud uuring näitab, et kuni 10% keskkooliealistest poistest mängib internetis pokkerit.

Eesti Olümpiakomiteele kuuluv fortuuna.ee näitab oma statistikas, et alla 21aastaseid mängijaid on neil selle kevade seisuga 8% registreeritud mängijaskonnast. Inimesed mängivad kodus ja kontoris, eriti usinasti pärastlõunati ja õhtuti. Igaühele on selge, et internetis mängimist ei ole võimalik keelata. Eestimaalased panustavad oma raha võõramaistel veebilehtedel, mida on maailmas tuhandeid. Paljude firmade puhul ei saa keegi kindel olla, et mängud on korraldatud ausalt ning mängijate raha on turvalistes kätes. Ka Eesti Jalgpalliliit korraldab enda sõnul koos välismaise partneriga internetis nii spordiennustust kui ka muid hasartmänge, omamata Eestis hasartmängude korraldamiseks luba.

Eesti riik vajab kiiresti seadust, mis reguleeriks internetis mängude korraldamist. Netipõhine 10kroonine kraapimisloto on agressiivsem hasartmäng kui 10sendise panusega mänguautomaat. Valmiv hasartmänguseadus vähendab kasiinode arvu ja korrastab turgu. Korrastamist vajavad aga ka muud hasartmängude valdkonnad - esmalt tuleb piirata lotode lausreklaami ning lastele kättesaadavust.

Kui me allutame ka netimängud selgele seadusele, saab riik olukorrast parema ülevaate ning kasvab ka lootus sellest hasartmängusektorist mõistlikku maksutulu saada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing