Klementi tootmine võib müüki minna

"Hetkel on otsus selline, et keskendume jaekaubandusele ja toodame vaid nii palju, kui seda enda tarbeks vaja on," ütles eile Äripäevale Klementi üks omanikke ja nõukogu esimees Indrek Rahumaa.

"Kaalume kõiki võimalusi, et kellegagi Klementi tootmise osas partnerlus teha," vastas Rahumaa küsimusele, kas Klementi tootmisüksus on pärast eraldi firmaks saamist plaanis maha müüa. Ta kinnitas, et põhifookus jääb PTA puhul vaid jaekaubandusele.

Klementi tegevjuhi Peeter Larini põhjendus, miks ettevõte tükeldatakse, ei veennud. "Jagunemisplaan tagab majandustulemuste suurema läbipaistvuse ja ka personali suurema motiveerituse paremate tulemuste saavutamiseks," ütles Larin, ise laua all närviliselt jalga jõnksutades.

Larin ütles eile, et loodab uued poed Leedus, Ukrainas ja Venemaal avada järgmisel aastal. Praegu on firmal 5 poodi Lätis ja 7 Eestis.

Laienemiseks vajaliku raha loodab Klementi saada kas Hansapangast laenates või aktsiakapitali laiendades. "Kokku on Klementil esimese kvartali lõpu seisuga võlakohustusi 20 miljoni krooni eest, kuine laenumakse on veidi alla miljoni krooni," ütles eile Klementi finantsjuht Marianne Paas.

Paas lisas, et pangaga on nad pidanud kõnelusi laenude tagasimaksevõime teemal. "Ettevõte on stabiilsust saavutamas ning sellest aastast oleneb, kas raha saab ka laienemisteks juurde laenata. Laenude saamiseks peame sel aastal näitama stabiilset tulemust. Siiani pole Hansapangaga probleeme olnud ja ei tohiks ka uue laenu saamisel tulla," kommenteeris Paas.

Ka Larin ütles, nagu endine juht Toomas Leiski varasematel aastatel, et kogu jooksev aasta loodetakse kasumis lõpetada. "Meie tervis on praegu parem kui kunagi varem," oli Larini kommentaar.

Viimase viie-kuue aasta jooksul on Klementi korduvalt kardinaalselt suunda muutnud, kuid soovitud positiivset tulemust pole muutustest ja lubadustest hoolimata saavutatud.

1999. aastal ostis poole Klementi aktsiatest ära Soome rõivatootja P.T.A Group OY. Firma läks pankrotti.

P.T.A Group OY pankrotipesast ostis 2002. aasta suvel Eesti meestele Toomas Leisile, Andres Rätsepale ja Indrek Rahumaale kuulunud AS Alta Capital välja Klementi aktsiad ja kasutusõigused Soome firma rahvusvahelistele kaubamärkidele (PTA, St. Jacques, Avenue, Malli-Mari ja Master-Coat).

Prognoositi, et kehvast seisust peaks ettevõtte välja tooma just omandatud kaubamärgid, mille abil Skandinaavias läbi lüüa.

Reklaamiti, et Klementi soovib vähendada allhanke osakaalu kogukäibes, kasvatada oma brändide läbimüüki ja laiendada tegevust Norrasse.

Indrek Rahumaa rääkis 2002. aastal ajakirjanikele, kuidas Klementi on Põhjamaades avanud esindusi ja võtnud tööle müügimehi. Lisaks loodeti kehva seisu parandada juhivahetusega ja 2002. aasta lõpus asus Madis Võõrase asemel ettevõtet juhtima Toomas Leis.

2003. aasta algul reklaamis Leis, et ettevõttes käib ümberkorralduste protsess, mille lõppedes peaks ettevõtte käive kasvama 25% aastas. 2002. aastal oli käive pisut üle 130 miljoni krooni. Võrdluseks - mullu oli Klementi käive 115 miljonit krooni.

Lisaks räägiti uute poodide avamisest Eestis ja Lätis. 2003. aasta sügisel investeeriti 350 000 krooni logo uuendamisse, lootes uute värskete mudelitega meelitada poodidesse rohkem inimesi ja ettevõttesse rohkem raha.

Toomas Leis rääkis optimistlikult, kuidas ettevõte jõuab aasta lõpuks kasumisse ning hea õnne korral saab 2005. aasta alguses juba dividendegi välja maksta.

2004. aastal lubas ettevõte avada Oslos PTA kaupluse, kuid see idee siiski ei realiseerunud ja tänaseks on Skandinaavia turust üldse loobutud. 2005. aastal lõpetati Rootsi ja Soome tütarfirmade tegevus. Nüüd räägitakse hoopis Läti, Leedu ja Ukraina turgude vallutamisest. Kadunud on ka 2003. aastal kasutusele võetud uus Klementi logo, mis sai särada vaid aastakese, kuni ta vahetati välja PTA vastu. 2004. aasta sügisest otsustas Klementi keskenduda ainult ühe jaekontseptsiooni arendamisele.

Umbes aasta tagasi üritas Klementi turule siseneda veel ühe uue kontseptsiooniga - Klementi vabrikupoe kõrvale tekkis salong Avenue, kus moekunstnik Katrin Kuldma käe all üritati pakkuda naistele võimalust endale ise rõivaid kombineerida. Tänaseks on Salong Avenue by Katrin Kuldma uksed sulgenud ja märtsist moekunstnik enam Klementis ei tööta.

Praegu on Klementil PTA kaubamärgi all 12 kauplust, millest 7 asub Eestis ja 5 Lätis. Leedus müüakse Klementis tehtud rõivad hulgimüüja vahendusel. Mõlgutatakse mõtteid ka Leetu, Ukrainasse ja Venemaale laienemisest, kuid sellega ei hakata tegelema enne järgmist aastat.

Üle poole Klementi aktsiatest kuulub ASiga Alta Capital seotud ettevõtetele. Äriregistri andmetel on Alta Capitali taga täna kaks meest - Andres Rätsepp ja Indrek Rahumaa. Lisaks on Alta Capitalile lähedal olevate ettevõtetega seotud Sven Mansberg ja Toomas Leis. Kõik mehed kuuluvad ka Klementi nõukogusse.

Sven Mansberg kerkis viimati avalikkuse huviorbiiti kui K-Arvutisalongi üks uutest osanikest. Tegemist on Säästumarketi idee autoriga, kellele muu hulgas kuulub ka Anu Saagimi veetav seltskonnaajakiri Just!. Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas mees mängib tennist ja squash'i ning tegeleb purjetamisega.

Indrek Rahumaaga viiski Mansbergi seitse aastat tagasi kokku ühine hobi - surfamine. Rahumaa, kelle karjäär algas omal ajal Cresco Investeerimispangast, on tegus ärimees, äriregistri andmetel on ta seotud 18 ettevõttega.

Rahumaa äripartner Tauri Sumberg iseloomustas meest mullu Kroonikas kui ehedat 21. sajandi ärimeest. "Ta sõlmib kergelt tutvusi, vahendab neid edasi-tagasi ja lõikab sellest kasu," vahendas Kroonika Sumbergi sõnu. "Ta on hämmastavalt andekas ja väga tugev suhtleja. Kes ei suuda suhelda, see ei jõua tänapäeval kaugele."

Alta Capitali lõi Rahumaa omal ajal koos Andres Rätsepaga, kes harrastuspiloodina pani mullu augustis koos Oleg Botviniga A-kategoorias kinni Leedus Panevežyses toimunud vigurlennuvõistluse.

Toomas Leis juhtis Klementit veel mõned kuud tagasi. Tema firmale Merona Holding kuulub praegu pisut üle 1% Klementi aktsiatest. Ka Leis on surfar - purjelaualiidu kodulehel tunnistab ta, et surfab, kuna "kui surfan, pole aega stressata".

Leis lahkus Klementi juhi kohalt tänavu märtsis, põhjendamata, miks ta pärast kolme aastat ameti maha pani. Kogu oma ametiaja jooksul lubas ta Klementi kiiresti kasumisse viia, kuid see ei õnnestunud.

"Kavatsen nüüd natuke puhata," kommenteeris Leis tegevjuhi kohalt lahkudes.