Haisumõistatusi hakkab lahendama kallis süsteem

Kristina Traks 18. mai 2006, 00:00

Eile tutvustas keskkonnaministeerium Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mille abil peaks õhusaaste ilmnedes senisest kergemini jõudma selle allikani. Süsteem modelleerib matemaatiliselt seirejaamadest tulenevate andmete põhjal õhu saasteainete sisalduse ja levikusuuna ning arvutuste tulemus on kõigile nähtav avalikul internetileheküljel.

Idee järgi peaks edaspidi olema võimalik vaadata õhusaastet mistahes punktis Eesti territooriumil, kuigi praegu on suurema osa Eesti kohta edastav info veel matemaatiline mudel ning ei pruugi kajastada tegelikkust. Ehk et kui Tartus peaks praegu levima suur õhusaaste, siis keskkonnaministeeriumi õhukvaliteedi juhtimissüsteem näitab, et kõik on seal korras.

Saasteinfot edastavad seadmed asuvad praegu Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Muugal, Kundas jm. Lisaks on keskkonnaministeeriumil paar liikuvat seirejaama.

Projekti maksumus oli keskkonnaministeeriumi abiministri Olavi Tammemäe sõnul 50 miljonit krooni ning 90 protsenti sellest rahast saadi Phare programmist. Edaspidi läheb süsteemi käigushoidmine maksma ca miljon krooni aastas. 50 miljonist kroonist kulus kolmandik infotehnoloogiale, kolmandik õhu analüsaatorite ostmisele ja kolmandik laboriseadmete ostule.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse esimees Margus Kört ütles eile, et uue süsteemi abil peaks olema võimalik leida saastaja ka juhul, kui ettevõte seda ise varjata üritab. "See pole muidugi nii, et täna haiseb ja homme me juba teame, kes selles süüdi on, kuid oluliselt lihtsam saab haisuallikate tuvastamine küll olema," ütles Kört.

Mõni kuu tagasi piinas Muuga ja Viimsi elanikke väljakannatamatu hais, mille levitajat ei suudetud aga paljude Muuga sadamas tegutsevate naftaterminalide hulgast leida.

Märtsi keskel kogunesid 16 keskkonnaeksperti nõupidamisele Muuga haisumõistatust lahendama ning otsustasid, et haisu levikut saab piirata küll ja selleks on vaja leida üles haisu levitaja. Täna on haisumõistatus Kördi sõnul ikka veel lahendamata ja haisu levitaja leidmata. "See võis olla mingi aine, mida Muuga sadamas laaditi ja mida analüsaatorid ei suuda tuvastada," ütles Kört.

Muuga lahe ääres on 13 kütuseterminali.

Piirkonna elanike kaebused sagenesid eelmisel aastal. Pistelised mõõtmised on näidanud, et piirkonnas levivad saasteained, mis traditsiooniliste naftasaaduste käitlemise juurde ei kuulu. Muugal tegutseb ka tegevus- ja saasteloata söeterminal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing