Õiguskantsler Jõks nõuab erakondade järelevalvajat

Koalitsioonierakonnad peavad seda poliitiliseks sammuks. "Õiguskantsleri ettekanne oli tasakaalust väljas ning võib öelda, et Jõks teeb poliitikat," ütles Keskerakonna peasekretär Kadri Must. Ta ütles, et see sarnaneb kunagise riigikontrolöri Juhan Partsi tegevusega, kes mõni aeg enne viimaseid Riigikogu valimisi asus rääkima, et Eesti meenutab Kesk-Aafrika Vabariiki, ning siis astus Res Publicasse.

"Kahekümne päeva pärast on Riigikogu kohe suvepuhkusel, nii et ilmselt planeerib Jõks siis sellega riigikohtusse minna ja suvel kampaaniat teha. Nii et ajastus on ülimalt veider," tõdes Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

Allar Jõks selgitas, et praegu kontrollivad erakondade rahastamist audiitorid ja Riigikogu korruptsioonikomisjon, kuid ei eraldi ega koos ei suuda nad teha tõhusat järelevalvet, sest piirduvad eeskätt formaalse kontrolliga.

"Samuti pole Riigikogu komisjoni puhul tagatud sõltumatus, mis on tõhusa järelevalve eelduseks," sõnas Jõks. Ka avalikustamine ei ole piisav, sest selle täitmist ei kontrollita.

"Poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat," teatas Jõks pressikonverentsil ning selgitas, et kui erakondade rahastamine ei ole läbipaistev, hakkavad otsuste langetamisel määrama ka varjatud huvid.

Jõksi sõnul pole tema korduvad kõned, märgukirjad ega artiklid tulemusi toonud ning nüüd on viimane aeg midagi ette võtta, sest järgmised valimised on ukse ees. "Tahan, et parlamendivalimised toimuksid ausalt," lisas ta.

Opositsioon toetab Jõksi ettepanekut. Nii on Res Publica peasekretäri Ott Lumi arvates praegu paras aeg hinnata, kuidas jaanuaris 2004 muudetud erakonnaseaduses kehtestatud reeglistik on ennast praktikas õigustanud.

"Kontroll parteide rahastamise üle peab olema läbipaistev. Juhul, kui seda teevad erakonnad ise, võib tekkida mitmesuguseid huvisid," lisas sotsiaaldemokraatide peasekretär Randel Länts.

Jõksi sõnul on järelevalveorgani vorm Riigikogu otsustada, see võib olla kas riigikontrolli, valimiskomisjoni, õiguskantsleri või eraldi komisjoni pädevuses. Oluline on Jõksi arvates, et see oleks sõltumatu nii rahastamisel kui ka määramisel, kompetentne ja omaks volitusi.

Riigikogul on 20 päeva aega õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks, vastasel juhul pöördub Jõks riigikohtusse.