Tartumaa ettevõtete TOP

Tartu Maja Betoontooted ASil on head ajad - nõudlus betoontoodete järele on suur, konkurents väike. Samas ollakse valmis halvemateks aegadeks.

Tartu Maja Betoontooted varustab raudbetoontoodetega ehitusettevõtjaid Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks Tartu tehasele alustati mullu tootmist ka Riia lähistel. Selleks investeeriti 100 miljonit krooni. "Otsus oli loogiline ja meile oli selge, et Lätti on vaja minna, ehkki ideed teoks teha polnud sugugi kerge," kõneleb Tartu Maja Betoontooted ASi juhataja asetäitja Jaan Luts. "Läti turul on suurem potentsiaal kui Eesti turul, sest sealne ehituskasv on suurem ja väga suurt ehitusbuumi veel ei ole."

Ka Leetu laienemine on firmas aktuaalne teema, kuid see samm võtab veel aega. Müük Leetu on aga Lutsu sõnul hüppeliselt kasvanud - sel aastal jõuab sinna juba neljandik Taru Maja toodangust. Peamine põhjus, miks Leedus nii hästi läheb, on see, et seal algas eelmisel aastal ehitusbuum. Mõjutab ka see, et Eesti firmad on seal juba ees. Näiteks Merko arendab seal kinnisvara.

Möödunud aastal kasvas ettevõtte käive 1,6 korda ja kasum 100%. "Praegu on väga hea aeg tegutsemiseks," kinnitab Luts. "Samas soosib meid turg, kus nõudlus on pakkumisest kohati suurem." Samas rõhutab Luts, et tuleb siiski ettevaatlik olla, sest head ajad ei saa kesta igavesti. Tuleb valmis olla suurenevaks konkurentsiks ja nõudluse vähenemiseks.

Mõningase probleemina toob Luts välja toorainenappust. Eelmisel aastal toodi killustikku ühel korral lausa Leedust. Oma osa selles on hoogsal teedeehitusel, mis neelab Lutsu hinnangul palju rohkem killustikku kui ehitusmaterjalide tootmine. Teine kitsaskoht on Tartu linna puudulik infrastruktuur.

Tootmistehnoloogia ja palgad on Tartu Majas eeskujulikud, nüüd on prioriteediks töötingimuste ja -keskkonna parandamine. "Ei taha kasvatada käivet nädalalõppudel töötamise hinnaga," sõnab Luts.

Balti Investeeringute Grupi Panga eesmärk on olla liider Eesti tarbimislaenude turul ning pikemas perspektiivis ka Lätis ja Leedus.

Eesti krooni tulles tegutsema hakanud Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) erineb konkurentidest just selle poolest, et ei ole universaalne pank, vaid keskendub tarbimislaenudele.

"Meile on saanud ajapikku selgeks, et keskendumine kitsale tootevalikule tuleb kasuks. Ei ole oluline pakkuda võimalikult palju erinevaid teenuseid, peamine on teha seda hästi," ütleb BIGi juhatuse esimees Targo Raus.

Küsimusele, miks peaks klient eelistama BIGi teistele laenuandjatele, vastab Raus, et BIG annab laenu kiiresti ja lihtsalt. Ka kõrge protsent ei tundu inimesi hirmutavat: kundesid jätkub ja eelkõige läheb neile korda see, milliseks kujuneb igakuine tagasimakse.

Eraisikute laenamine on üha hoogustunud ja võimaldanud laenuasutustel kasvada. Targo Raus arvab, et eestlased näevad küll tulevikku üsna optimistlikult, kuid maailma mastaabis ei eristu selles osas olulisel määral. "Teisalt aitab rahva tarbimine kaasa majanduse elavnemisele."

BIG alustas tegevust Tartus, kuid on praeguseks laienenud mitmesse maakonda. Kokku on firmal 12 esindust 9 linnas.

Eestist välja on BIG siiani laienenud Lätti, kuid edaspidi soovitakse endast mõelda Balti kontekstis. "Pikemas perspektiivis tahame oma sektoris olla Baltimaade juhtiv ettevõte," lausub Targo Raus. "Läti turul on rohkem kliente, aga ka konkurentsi on enam, laenutegevus on seal alles hoogustumas." Monica Raud

Elva firma Saint-Gobain Sekurit Eesti toodab klaase kõikidele enamlevinud automarkidele ning on eesmärgiks võtnud püsida sellega maailma liidrite seas.

1991. aastal tootmist alustanud ettevõte ekspordib üle 97% toodangust. Suur osa klaasidest on mõeldud tagavaraosade turule. "Püüame anda kvaliteetset toodangut, teha seda vähemalt sama hästi kui parimad konkurendid ning olla paindlikud ja usaldusväärsed partnerid," ütleb Saint-Gobain Sekurit Eesti juhataja Andi Kasak.

Tartumaa on Kasaku arvates olnud hea koht investeerimiseks, laienemiseks ja kasvamiseks. "Kui praegu hakataks sama ettevõtet looma, siis ma ütleksin, et Elva on selleks siiani hea koht. Eks siin on samad probleemid, mis mujalgi Eestis." Näiteks paljuräägitud tööjõuprobleem: Tartumaal konkureerivad ettevõtted tööjõu pärast haldusasutustega ning töötuse määr on üks väiksemaid riigis. Sestap on väga aktuaalne teema töötajate motiveerimine palga, töökeskkonna ja erinevate soodustustega.

Autoklaaside turgu iseloomustab tihenenud konkurents, kuid tööpuudust karta ei ole. "Kohati me ei suuda nii palju teha, kui vaja oleks," tunnistab Kasak. "Samas me jälgime eesolevate tellimuste hulka, et see liiga suureks ei paisuks.

Tootmispinda ei ole ligi 200 töötajaga ettevõttel plaanis laiendada - eesmärk on toodangumahu kasvatamine olemasolevat tootmisressurssi ära kasutades. Samuti tuleb kaasas käia turu uuenemisega. Klaasitootmisest ei ole Saint-Gobain Sekurit Eestil siiski plaanis loobuda ka tulevikus.

Kui 2004. aasta oli firmale raske ja täis väljakutseid, siis 2005. aastal maitsti juba töö ja investeeringute vilju. Muu hulgas saadi ISO sertifikaat keskkonnajuhtimissüsteemile. "Järgmise aasta plaan on hoida taset, veel paremate numbriteni jõudmine ei ole sugugi lihtne," ütleb Kasak. "Loomulikult muutuvad ka sihid aastatega kõrgemaks."

Tartumaa paistab silma suure hulga gasellide ehk kiiresti arenevate ettevõtetega. Äripäeva 2006. aasta Gaselli TOPi 100 edukama hulka jõudis koguni 26 Tartumaa firmat.

Vaid Tallinnale ja Harjumaale jääb Tartumaa alla. Sealhulgas napsas Tartumaa ära pooled kohad esikümnes, kaks esimest kohta nende seas.

Esikoha omanik, metallivaluga tegelev EBÖ Eesti sai juba neljandal tegutsemisaastal neli miljonit krooni kasumit. Põhjus, miks otsustati metallivalu kasuks, on see, et antud alal peaaegu puudusid kohalikud tootjad, samas vajasid mitmed ettevõtted valandeid.

Ka Tartu maavalitsuse majandusarenguosakonna juhataja Taivo Tali väitis Gaselli TOP 2006 veergudel, et gasellide edukuse peamine põhjus on spetsialiseerumine ühele kindlale ja tihti ka väiksele ärivaldkonnale.

Enamik neist 26st Tartumaa gasellist tegutseb Tartu linnas, vaid viiel on aadressiks mõni muu kohanimi. Tegelevad nad väga erinevate valdkondadega, mille seast kerkib esile masinate, seadmete ja sõidukite hulgimüük. Ühed levinumad tegevusalad on veel kinnisvara, ehitus ja tootmine. Vaadeldes Tartumaa sadat kiiremat gaselli, on levinumad tegevusalad samuti kaubandus või hulgikaubandus, tootmine, ehitus ja kinnisvara. Kaubandusega tegeleb 33 gaselli sajast.

Sajast gasellist asub kolmveerand Tartu linnas, enimesindatud vallad on Ülenurme, Tähtvere ja Tartu.

A. Le Coqi edu põhjus peitus Ösel Foodsi ostmises ja järjekindlas tootearenduses.

Firma tegevjuht Tarmo Noop ütles, et kahe joogitootja ühinemisest loodeti tulemust, kus 1 + 1 võrdub veidi vähem kui kahega, aga tegelikkuses lõi ühinemine juurde hoopis lisaväärtust.

Noop peab tugevas konkurentsis edu saavutamiseks väga oluliseks just tootearendust - üsna mitmel korral on ettevõttel õnnestunud olla uuendustes esimene.

Peamiselt õllelinnaste müügi, teravilja ladustamise ja kuivainete pakkimisega tegelev AS Antomin lõikas kasu Euroopa Liiduga liitumise eelsest tarbimishüsteeriast. Antomin oli üks neist vähestest ettevõtetest, kes tõid Eestisse enamiku siin ostetud suhkrust.

Ühemehe ettevõttena alustanud Antomin on praeguseks kasvanud 14-liikmelise kollektiivi ja 35miljonilise käibega firmaks.

BIGile tõi häid tulemusi keskendumine väike- ja tarbimislaenudele ning kitsale kliendisegmendile, mis pankadele erilist huvi ei paku. Samuti aitas kaasa teiste pankade massiivne laenuandmiskampaania.

Tartumaa probleemidest rääkides ütles Tartu maasekretär Tõnu Vesi, et üks olulisemaid probleeme on hariduse muutmine konkurentsivõimelisemaks ja piirkonna vajadustele vastavamaks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juhataja Toomas Hansson kirjutas samas lehes, et Eesti madalaim tööpuuduse tase Tartumaal on hea näitaja, kuid viitab samas asjaolule, et tööjõud on defitsiitne, seades piirid uute ettevõtete tekkimisele ja olemasolevate kasvule.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.