Vene karu raha

Heade Vene sidemetega kohalikud tegijad eesotsas majandusminister Edgar Savisaarega ei jaga kaitsepolitsei muret Vene kapitali sissevoolu pärast, vaid soovivad seda veelgi suurendada.

Otseinvesteeringud Venemaalt Eestisse on märgatavalt kasvanud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Mullu tuli otseinvesteeringutena Venemaalt Eestisse juba 3,5 miljardit krooni.

Peale transiidi on viimastel aastatel hakanud Vene kapitali kätte liikuma ka muud suuremad tööstused. Paar nädalat tagasi müüsid transiidiärimehed Aadu Luukas ja Anatoli Kanajev venelastele maha Muuga sadamas maatüki koos sinna planeeritud sojatehasega.

Aasta algusest peale on Euroopa suurimale galvaniseerimise tehasele Galvex ihunud hammast Severstal, kes tõenäoliselt Ühendriikide riskikapitaliettevõtte Silver Point Capitali kaudu tehase omale ka saab.

Kaitsepolitsei nädal tagasi avalikustatud aruandes tuntakse muret Vene kapitali mõju üle riigi julgeolekule, viidates seal ka konkreetsetele ärimeestele ja ettevõtetele. Kapo aastaraamatus seisab rida: "Tänane välismaine äripartner, kes saavutab mõnes riigile olulises sektoris liiga suure osakaalu, võib aasta pärast hakata mõjutama riigi sise- ja välispoliitikat."

Pikaaegsete Vene sidemete poolest tuntud majandusminister Edgar Savisaar ütleb, et ta sooviks oma mõju venepoolsete investeeringute siia meelitamisel suurendada. Savisaar, kelle juhitud Keskerakond on lähedastes sidemetes Venemaa presidendi Vladimir Putini võimuparteiga, on juba varem nimetanud Venemaalt tulevaid investeeringuid olulisteks ning agiteerinud neid mitte kartma.

Kapo hirmu kohta Vene kapitali sissevoolu asjus leiab aga Savisaar, et ei näe kusagil, et Kapol oleks hirm Vene kapitali ees.

"Kapo räägib julgeoleku riskist, mis on hoopis midagi muud. Vene huvi osaleda Eesti äris on minu arvates suhteliselt tagasihoidlik. Peaminister on sellele juba oma tähelepanu juhtinud, et venelaste osalus investeeringutes Eestisse on ca 2%. Võrreldes Soome ja Rootsiga on tegu päkapikkudega."

Savisaar lisab veel, et pealegi on seni keskendutud vaid ühele valdkonnale, transiidisektorile, millest võib ka aru saada - läbi Eesti veetakse ikkagi eeskätt Vene kaupa.

Investeerimispanga LHV üks omanikest Rain Lõhmus nimetab Vene kapitali Eestisse voolamist loogiliseks, kuna raha peab kuskil oma koha leidma ning kas see on Eestis või mujal, ei ole vahet.

"Venemaal on ligi 120 miljardit väliskaubanduse ülejääki ning jooksevkonto on ka tugevalt plussis, siis on väljapoole investeerimine loogiline. Olgu selleks siis Venemaa, Šveits või Saudi Araabia. Tegemist on majandusloogikaga ning mitte tingimata mingi julgeoleku kaalutlusega," sõnab Lõhmus.

Venemaalt tulev statistikas kajastuv raha on aga vaid osa sellest, mis tegelikult Eestisse investeeritakse. Suurem osa rahast tuleb maksuparadiisides registreeritud ettevõtete kaudu, mis ametlikus statistikas ei kajastu.

Eesti Raudtee juhatuse liige Raivo Vare ütleb, et tema meelest ei ole Vene kapitali Eestisse tulekus midagi halba, kui seda tehakse ausalt ja otse, aga mitte variisikute kaudu.

"Eesti Raudtee on ka praegu üks potentsiaalseid Vene kapitali magneteid, samas ei ole vahet kas teda kontrollitakse omandi või siis struktureerimiskontrolli kaudu. Vahet ju suurt ei ole, kuid pigem olgu aus vahekord," ütleb Vare.

"Kui hakatakse kapitali kaudu riiki mõjutama või hakatakse siit lahkuma, ei suuda me otsi leida, kes sellega tegeleb," lisab ta.

"Majandusvaldkonnas ilmnes Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) aktiivsus, kes on energiliselt toetanud Vene kapitali ekspansiooni lähiriikidesse. Samuti on FSB terrorismivastase võitluse sildi all imbunud erinevatesse majandusstruktuuridesse ja valdkondadesse," seisab kapo aastaraamatus, mis avalikustati nädal tagasi.

Kapo viitab aastaraamatus Gennadi Timtšenkole ja Severstaltransi tandemile, kes püüavad suurendada oma osakaalu transiidiahelas ning teevad ärihuvidega seotud kontaktisikute kaudu lobitööd Eesti riigiametites ja poliitilistes ringkondades.

Eesti kütusetransiidi suurim niiditõmbaja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga tihedalt seotud Gennadi Timtšenko on mees, kes suunab oma Genfi residentsist vähemalt 40 protsenti Eestit läbivatest kütusevoogudest.

Timtšenko ärihaare ulatub Muuga sadamast mõistagi kaugemale, tema suunatavad kütusevood läbivad lisaks Eestile kõiki teisigi Läänemere naftakaisid ning ka Tuapse sadamat Musta mere ääres.

Tallinnas käib tema äri ASi Tarcona, ametlikult Briti Neitsisaartel registreeritud Sherpa Internationalile kuuluva firma, kaudu.

BRSi ühe omaniku Jüri Käo sõnul on Eesti transiidiäris Vene kapitali osakaal juba ligi sada protsenti. Küsimusele, mis saab Eestist edasi, kui ka Eesti Raudtee Vene investoritele läheb, Käo selget vastust ei andnud. "Mis seal ikka juhtuda saab?" Et Putini mõjuvõim Eesti üle kasvab, suunab ajakirjanik. "Mismoodi ta kasvada saaks?" küsib Käo ning lisab, et Putini mõjuvõimu all on Eesti raudtee juba pikemat aega, kuna Vene riik teeb ametlikult soodustusi Putinile lähedalseisvatele äriringkondadele, nagu Severstaltrans. "Eks kogu Eesti transiit sõltub suuremal või vähemal määral Venemaast," nendib Käo.

66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate omanik BRS peab praegu läbirääkimisi Eesti Raudtee müügiks. Käo sõnul on sõelale jäänud kolm tõsist pakkujat: sakslaste raudteefirma Deutsche Bahn, Vene ärimeeste investeerimisfirma Prominvestors ja investeerimisfondi Amber Trust ja Transgroup Investi konsortsium. Transgroup Investi omanikud on Eesti rikkamate inimeste hulka kuuluvad Maksim Liksutov ja Sergei Glinka. Prominvestors on Venemaa üks suuremaid laevafirmasid ja alkoholitootjaid. Firma omanik on tõenäoliselt Sergei Generalov - Venemaa endine kütuse- ja energeetikaminister.

Venemaal transiidiäri ajav ekspankur Jüri Mõis kinnitas, et ta on positiivne Vene kapitali Eestisse voolamise seisukohalt ning tõi näiteks Leedu Mašekiai naftatööstuse.

"Alguses olid nad veendunud, et venelased on viimased, kes peaksid saama naftatehase omale, nüüd on aga seis selline, kus ainult Vene investorit tahetakse, kuna temal on tooraine," sõnas Mõis.

Mõis lisas veel, et Vene investeeringud on head, sest kapitalil ei ole rahvust ja nagunii on kõik venelaste huviorbiidis olevad tööstused ja valdkonnad seotud Vene toorainega.

"Kes omale Eestis järgmist ahelat ostab, on tööga kindlustatud, ehk teiste sõnadega on palju parem, kui siin omab naftaterminali Vene firma kui kohalik, kelle puhul võib terminal suvalisel ajal tühjaks jääda. Kui sul pole sidet Venemaaga, siis oled sa rohkem tooraineomaniku lõa otsas ning tunduvalt lihtsam on viia transiidivood Eestist mööda, kui Vene kapitalil baseeruvaid ettevõtteid siin ei ole. Ja off-shore-ettevõtlus ei ole mingi uus kuritegevuse viis. Enamik off-shore-investeerijatest on korralikud ja kapitaliseeritud firmad," sõnas Mõis.