Aktsiate tagasiostu võlud ja valud

Peeter Teder 22. mai 2006, 00:00

Loomulikult ei ole küsimus mitte aktsia hinnas või aktsiate arvus, vaid firma turukapitalisatsioonis. Ja kui me räägime turuväärtusest 230 miljardist dollarist (nagu see on Microsofti puhul), siis see näitab, miks aktsia hinna tõstmine on nii vaevaline. See on probleemiks kõikide suurte turuväärtusega ettevõtete puhul.

Siiski on olemasolevate aktsiate arvu teema väärt arutamist, sest midagi harvaesinevat on toimumas: börsidel noteeritud aktsiate arv on vähenemas.

Standard & Poor's Compustati andmeil kukkus S&P 500 koosseisu kuuluvate aktsiate arv 2005. aastal nelja miljardi võrra.

See on eelmise aasta rekordilise aktsiate tagasiostu tulemus - S&P 500 ettevõtted ostsid mullu omaaktsiaid tagasi 325 miljardi dollari eest. See ületas eelmist, 2004. aastal tehtud rekordit 197 miljardit dollarit, oluliselt.

Eraldi tuleb märkida, et kõige rohkem vähendasid ringluses olevaid aktsiaid suurimad firmad suurimate seast. Näiteks Microsoftil on käimas 30 miljardi dollari suurune tagasiostu programm. Dow Jonesi indeksis olevatest firmadest ostsid omaaktsiaid tagasi 25 firmat 30st.

Suurim tagasiostja oli DuPont, mis ostis tagasi 7,5 protsenti omaaktsiatest. 5,9% vähendas ringluses olevate aktsiate hulka Walt Disney ja 5 protsenti Microsoft.

Kas aktsiate tagasiost toob endaga kaasa aktsiahinna tõusu? See võib nii olla, kuid võib ka mitte olla. Need, kes arvavad, et toob küll, viitavad tõsiasjale, et firmal on tugev rahakäive ja ta soovib osa rahast aktsionäridele tagasi anda. Tagasiostud võivad tuua - kuid alati ei too - endaga kaasa kasumi suurenemise aktsia kohta, sest sama kasum jaguneb edaspidi väiksema arvu aktsiate vahel. Ja tagasiost viitab võimalusele, et firma juhtkond arvab, et aktsia hind on madalavõitu.

TrimTabs Investment Researchi tegevjuht Charles Biderman väidab, et tagasiost mõjutab aktsia käitumist positiivselt. Kui aktsiate pakkumine langeb ja nõudlus püsib muutumatuna, siis aktsia hind peaks üles minema. Vastuargumendita võib väita, et aktsiate tagasiost viitab võimalusele, et firma juhtkond ei oska äri kasvatamiseks raha kasutada. Rochdale Researchi analüütik Nicholas Colas ütleb, et aktsiate tagasiostud tehakse sageli ka kõrgetelt hinnatasemetelt. Ja hetkel toimuv kinnitab seda - firmad ostavad praegu rohkem aktsiaid tagasi, kui nad ostsid 2002. aastal, siis, kui hinnad olid madalal.

Ja lõpuks väidab konsultatsioonifirma Stern Stewarti konsultant Al Ehrbar, et tagasiostud ei mõjuta aktsiahindu ei ühes ega teises suunas. Tema sõnul võib tagasiostu võrrelda ühekordse dividendimaksega. Kui firma ostab 5 protsendi rahakäibe eest tagasi 5% omaaktsiaid, siis on ta lihtsalt vahetanud ühe valuuta teise vastu.

Aktsiate tagasioste üle kümne aasta uurinud Illinoisi ülikooli rahandusprofessor David Ikenberry ütleb, et tegelikkus ei järgi alati teooriat. "Kui oletada, et aktsiad muutuvad mõnikord alahinnatuks, siis võib tagasiost olla õige asi," ütleb ta. Ikenberry uurimuse tulemusena selgus, et tagasiostud mõjuvad soodsalt heade kasumitega firmade aktsiatele. Ta uuris 7725 tagasiostu ja leidis, et heade kasumitega firmade puhul kerkis aktsia hind 37 protsenti. Samal ajal kehvade kasumitega firmade aktsiate hinnad ei liikunud.

Kui enamasti arvatakse, et aktsiate tagasiostuga püütakse aktsia hind kõrgemale ajada, siis tegelikult on veel üks põhjus, miks aktsiaid tagasi osta. Nimelt võib firma, millele on tehtud ülevõtmispakkumine, osta pakkumise tõrjumiseks tagasi omi aktsiaid. Just sellist asja plaanib praegu terasetootja Arcelor, millele on vaenuliku ülevõtmispakkumise teinud maailma suurim terasetootja Mittal Steel. Antud juhul püütakse tabada kaks kärbest ühe hoobiga - tõsta aktsia hinda ja tõrjuda vaenulikku ülevõtmispakkumist.

Ka Eestis on börsifirmad kokku puutunud omaaktsiate tagasiostuga. Börsi algusaegadel võis pankade bilansis kohata tresooraktsiaid, mis olidki sisuliselt tagasiostetud omaaktsiad. Äsja, möödunud neljapäeval, avasid ukse omaaktsiate tagasiostuks Eesti Telekomi aktsionärid korralisel üldkoosolekul.

Aktsiate tagasiostust eeldatakse tavaliselt positiivset mõju; eeldatakse, et aktsia hind peaks kindlasti tõusma. Samas näitavad uurimused, et nii see alati ei ole. Kui ettevõtte kasum ei ole piisavalt suur, jääb loodetud efekt saabumata. Suurte firmade puhul on veel probleemiks see, et aktsiate tagasiostuks kuluvad üüratud summad. Juurde tuleb tekitada kümneid miljardeid dollareid turuväärtust.

Aktsiate tagasiostud on küllalt sagedased välisfirmade seas. Eesti firmad eelistavad aktsiate tagasiostule fondiemissiooni, mis tähendab, et kasumi arvelt suurendatakse aktsiakapitali. See on hoopis vastupidine käik, sest aktsiate arv tõuseb ja aktsia kohta tulev kasum väheneb.

Uurimused on näidanud, et aktsiate tagasiost mõjub positiivselt, kui firma on ilusti kasumis. Aktsia kohta tulev kasum väheneb ja ostusurve aktsiale börsil suureneb. Siis võib oodata, et aktsia hind peale tagasiostu tõuseb.

Aktsiate tagasiost ei pruugi aga alati kanda hinnatõstmiseesmärki. Aktsiaid võib tagasi osta ka vaenuliku ülevõtmispakkumise tõrjumiseks.

Eestis on aktsiate tagasiostud viimasel ajal harvad. Eesti Telekomi vastav teade on selles mõttes huvitav. Saab näha, kuidas neil läheb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing