Imporditav toit läbib piiril range kontrolli

"Esimese etapina kontrollitakse dokumente ja nende nõuetele vastavust," selgitab veterinaar- ja toiduameti impordi ja ekspordi osakonna juhataja Regina Pihlakas. "Nii mõnigi kord on osa infost puudu või on dokumendid valesti täidetud," täiendab büroojuhataja Tarmo Sikk. "Kui tegu on väikese veaga, jääb kaup piiripunkti tolli järelevalve alla seisma, kuni paberid korda tehakse."

Dokumentide kontrollile järgneb identsuskontroll, kus vaadatakse üle kauba saatedokumendid, selgitatakse, kas markeering vastab dokumentidele, kas konteinerid on nõuetekohaselt plommitud ning kas on olemas korrektne veterinaar- või tervisesertifikaat.

"Kui rikkumine puudutab veterinaarnõudeid või kaup tuleb riigist, kust seda ei tohi Eestisse tuua, saadetakse see piirilt tagasi," kinnitab Sikk.

"Formaalsusi puudutavaid vigu saab üldjuhul parandada, aga kui kaubal puudub näiteks märgistus, ei saa toetuda ainult dokumentides kirjeldatule ja selline kaup Eestis müüki ei jõua."

Suurim vaidlus kauba identsuse üle pärineb 2004. aasta septembrist, mil väidetavalt Indiast pärit pühvliliha tegelikku liiki ei suudetudki kindlaks teha. "Meie otsus oli saata see kaup hävitamisele," sõnab Tarmo Sikk. Kolmas etapp kauba kontrollis on füüsiline kontroll, mis hõlmab vajadusel ka proovide võtmist. "Sageli võetakse proove näiteks seire käigus. Sel juhul ei pea kaup piiripunktis seisma ja analüüside vastust ootama. Proovi tulemusi peab piiripunktis ootama vaid juhul, kui kauba kvaliteedi suhtes on kahtlusi ja proovide tulemuste vastuseid eeldab riskianalüüs," selgitab Regina Pihlakas. Kui seire käigus peaks ilmnema, et võetud proov on probleemne, käivitub Euroopa Liidu ühine toidu ja sööda ohuteadete skeem.

"Kui kuskil piiril selgub probleem, saadetakse info kohe laiali ja Eesti piirile jõudnud kaupa uuritakse põhjalikult läbi. Enne labori vastuste kätte saamist me sellist kaupa edasi ei lase," sõnab Pihlakas. "Eestis võetud proovi probleemsetest tulemustest teatatakse kohalikku veterinaarkeskusesse, kes asjaga edasi tegeleb."

Mitteloomseid tooteid üldjuhul piirilt füüsilisse kontrolli ei saadeta, kui seda ei eelda just riskianalüüs.

"Meile jõuab sageli mõnes ELi riigis juba kontrollitud kaup, näiteks väike osa partiist, millest enamik on turustatud Saksamaal. Kontrollime aga Euroopa Komisjoni otsuse põhjal teatud kaupu, näiteks Iraanist, Türgist, Egiptusest või Brasiiliast pärinevate pähklite alfatoksiinide sisaldust," selgitab Pihlakas.

Eesti kontrollib imporditavat toidukaupa viies punktis, millest kaks asuvad maanteel ja kolm sadamates.