Kuressaare korteriturul hakkab buum lõppema

Enn Tosso 22. mai 2006, 00:00

Arco Vara Saaremaa kontori juhataja Priit Kuusk tõdeb, et kummalisel kombel on suvel Kuressaare kinnisvaraturul pigem vaikne.

Ta osutab, et poolest maist kuni poole augustini on vähem tehinguid, sest inimesed puhkavad ning ei soovita kinnisvaraga tegeleda. Peamine kinnisvara ostuaeg on veebruarist maini. "Tänavapildis on suvel rahvast palju, ent kinnisvarabüroosid külastavad vähesed," tõdeb Kuusk.

Kuressaare korteriturg on seni olnud kuum, hinnad on kuni 10 000 krooni ruutmeeter, seega on hinnad tänavu tõusnud kuni 15 protsenti.

Samas osutab Kuusk sellele, et järelturul on järjest enam kortereid müüki tulnud. Tema hinnangul on tegemist märgiga, et nõudlus vanemate korterite vastu on hakanud vähenema ja paljud soovivad osta just uusi kortereid. Kuna hinnad on juba niigi kõrged, ei vasta vanemate korterite hind enam kvaliteedile.

"On märgata, et välismaalased müüvad ja eestlased ostvad," ütleb ta ning lisab: "Välismaalased leiavad, et on aeg kasum välja võtta." Samas müüvad välismaalased täiesti normaalse hinnaga, ent hea kvaliteediga kortereid. Tihti on välismaalased lasknud teha remondi korralikul ehitusfirmal.

Kolmetoalise korteri hind küünib Kuressaares kuni 900 000 kroonini. Kuusk tõdeb, et kõige paremini lähevad kaubaks just kahetoalised korterid. "Kolmetoaline on veidi ebamäärane suurus, neid nii väga ei soovita," möönab ta. Ostetakse kas kahene või siis juba neljatoaline või veelgi suurem.

Kuressaares on mitu uut kortermaja, samuti ehitatakse välja katusekorruseid. Kuusk möönab, et nii väikeses linnas nagu Kuressaare on müüjad tihtipeale kõigile teada, mistõttu on bürool keeruline tehinguid vahendada.

Kõik uued kortermajad jäävad linna piiridesse, väljaspool linna korterit eriti osta ei soovita, pigem eelistatakse siis juba maja. Linnas sees napib samuti maad, et kortermaja ehitada.

Kuusk toob välja, et uusi kortereid on ostetud ka spekuleerimise eesmärgil. Samas ei julge ta arvata, kui palju neid võib olla. Järelturule tulnud ka uusi kortereid ning müüdud ca 30 protsenti kõrgema hinnaga.

Peamiselt on kinnisvaraostjad kohalikud inimesed, kuna laenutingimused on paranenud ja keskmine palk võimaldab korraliku korteri osta. "Paljudel on pered siin, kuid ise töötatakse välismaal. Ostetakse välismaalt toodud rahaga," räägib Kuusk.

Uus Maa Kinnisvarabüroo Kuressaare büroo juhataja kohusetäitja Jaana Rauniste seevastu kinnitab, et neil on aprillist kuni septembrini väga palju tehinguid. Kõige enam ostetakse mereäärseid maid ja suvilaid, samuti palkmaju. Rauniste osutab, et korterite hinnad on paigas, tõusta võivad suvilate ja vanade talumajade ning ka linnas olevad majade hinnad. Samuti võivad Rauniste hinnangul kerkida linnast väljas olevate korterite hinnad, näiteks Salme. "Nende hinnad on võrreldes Kuressaarega kaks korda odavamad," ütleb ta. Kuressaare linnas vanemates kivimajades korterid seevastu seisavad, ostjad soovivad Rauniste sõnul pigem puumajades ahiküttega kortereid.

Samas on Kuressaares suur nõudmine üürikorterite järele, kuid pakkumisi on vähe, kahetoalise eest küsitakse ca 3000 krooni pluss kommunaalmaksed. "Peamised üürijad on noored pered, kes ei taha või ei saa pikka laenu maksta," räägib Rauniste.

Välismaalastest krundiomanikud on oodanud pigem hinnatõusu, kui et maatükil midagi arendanud. Pahatihti pole ostjad olnud kursis seadustega ning on ostetud krunt, kuhu ei saagi midagi ehitada. "Täna on ostja esimene küsimus, kas krundile saab ehitada," rõhutab Kuusk. Kui ei saa, siis polegi eriti ostuhuvi. Ta möönab, et sellistel kruntidel võib turuväärtus lausa puududa. Samuti ei tööta idee osta ca 10 hektarit ja jagada 20 krundiks. Saaremaale tullakse ostma privaatsust, kadakaid ja männipuid, mitte ei soovita elada tihedalt asustatud külas, osutab Kuusk.

Majade koha pealt osutab Rauniste, et klientide soovid on erinevad. Osa kliente tahavad metsa sisse, teised aga soovivad, et oleks ka naabrivalve. "Igal kliendil on oma nägemus." Ühine nimetaja on vaid see, et kõik ihkavad mere lähedust. Mereäärseid krunte on Rauniste hinnangul küll saada, ent hinnad on väga kõrged. Samuti takistavad ehitamist valdade piirangud. "Kõik sõltub juurdepääsust, elektrist ning sellest, milline haljastus on krundil. Keskmine ruutmeetri hind on ca 20 krooni," tõdeb ta. 3 km Kuressaarest on maa hind kuni 40 krooni ruutmeeter.

Raha paigutamiseks ostetakse pigem suvilaid, krunte otseselt investeeringuks ei soetata. Rauniste soovitusel on praegu kõige parem investeering korter puumajas, mitte mereäärne maa ega korter kivimajas. "Puumaja kortereid liigub vähe, ent soovitakse palju," möönab ta. Samas ei soovita enam tüüpkortereid. Palju on selliseid ostjaid, kes müüvad Tallinnas oma tüüpkorteri maha ning otsivad siia elamise. Arusaadavalt ei soovita siis ühte tüüpkorterit teise vastu vahetada.

Kristel Luhila müüs hiljuti Pihtla vallas talu, kus oli 5,3 hektarit maad, 400 000 krooni eest. Tema hinnangul oli talukoht liiga suur ning ei sobinud ka maja, mis oli rehielamu tüüpi. Maja jäi ka suurest teest kaugele. Müük võttis aega kuus kuud ning huvilisi oli Luhila sõnutsi päris palju. Saadud hinnaga jäi ta rahule. Selle asemele osteti uus talukoht Kaarma vallas samuti 400 000 krooni eest.

Ehkki maad on selle talu juures enam kui poole vähem, hindab Luhila seda, et koht on ilusam - metsa sees ning jõgi lähedal. Samuti on hoone paremas korras ning sobivam. Talu ei ostetud mitte suvitamiseks, vaid kavatsusega sinna püsivalt elama minna.

Saaremaa võlub eelkõige pika rannajoone, eripärase looduse ning hea infrastruktuuri poolest.

Looduslikult kaunis kohas paikneva ning hea juurdepääsuga vanema maamaja leidmine Saaremaal on vähese pakkumise tõttu päris raske.

Nõudlus on kasvanud pigem väiksemate, hoonestamata maade vastu, kusjuures maatükk ei pea asuma sugugi rannas.

Kõige tähtsam on elektri olemasolu, hea juurdepääsutee ja looduslikult kaunis koht. Saaremaal kehtib kinnistute puhul üldjuhul reegel, et mida suurem maatükk, seda väiksem on ühiku hind.

Seetõttu on raske tuua objektiivseid hinnavahemikke. Saaremaal on küllaltki paljudes piirkondades kehtestatud detailplaneeringud, mille kohaselt suuremad kinnistud jagati väikesteks kinnistuteks ning moodustati nn puhkekülad. Siiski eelistatakse pigem privaatsust ning hinnatumad on krundid, kuhu naaber ei saaks enda majapidamist väga lähedale ehitada.

Nõutud on ka mereäärsed kinnistud, millel on detailplaneeringuga vähendatud seadusega ettenähtud ehituskeeluala kaugust tavaveepiirist. Suvilate müügihinnad on Saaremaal võrreldes eelneva aastaga tõusnud 20-25% ning jäävad vahemikku 500 000 - 800 000 krooni.

Eramute arendamine pole Kuressaares veel hoogu sisse saanud, sest nende hinnad oleks üle 2 miljoni krooni, mis on Arco Vara Saaremaa büroo juhataja Priit Kuuse hinnangul liiga kõrge. "Elamupiirkonna arendamine on veel liiga noor mõte, sest ostjaid veel ei jätku," möönab ta. Vanade eramute turul seevastu pakkumisi peaaegu polegi, ent nõudlust jagub.

"Paar eramut on müügis, ent sisuliselt on tegemist vaid krundiga, sest maja on sedavõrd kehvas olukorras," räägib ta. Normaalses korras vana eramu maksab üle miljoni. Ehkki linna ümbruses on jõudsalt uusi krunte rajatud, ent kui kommunikatsioone pole, siis nende vastu pole nõudlust. "Pigem eelistatakse maapiirkonda," tõdeb Kuusk.

Maamajade puhul maksab privaatsus, hind kõigub 200 000 - 800 000 krooni vahel. "Kõik sõltub, kui kaugel on linn, kas on kommunikatsioonid," räägib ta. Samuti sõltub hind vägagi sellest, kas krunt ulatub mere äärde või mitte. Kaks kõrvutiolevat krunti võivad hinna poolest seetõttu väga palju erineda. Ilusaid rannaalasid saada peaaegu pole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing