Uudised
21. mai 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suvilaostjad otsivad maalähedust ja privaatsust

Eestis suvepuhkust planeerides tuntakse järjest enam huvi vanema, privaatsema ning maahõngu pakkuva suvitusvõimaluse vastu. Seepärast on ka nõudlus Eestimaa erinevates piirkondades asuvate kinnistute järele kõrge, mis pakuvad võimalust linnamelust eemal roheluses puhkust nautida.

Populaarsed ning kõrge nõudlusega on näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastikud, Saaremaal ning ka Lääne-Eesti kaunis looduses asuvad maamajad ja kinnistud.

Jätkuvalt on nõutud ka ajaloohõnguliste kuurortlinnade keskustes ning rannarajoonides asuvad kinnistud.

Nõudlust on nii Pärnu ja Haapsalu keskustes ja rannarajoonis paiknevate kinnistute kui ka lähipiirkondade looduskaunite maakodude järele.

Pärnu ning Haapsalu on tuntud suvituskuurordid, kuhu nii puhkajad Eestist kui ka paljud turistid suvitamiseks sobivat kinnisvara soetada soovivad.

Pärnus on suvitajate hulgas endiselt hinnas Rannarajooni jäävad kinnistud. Mõiste Rannarajoon on aga ajapikku laienenud.

Kui mõned aastad tagasi hõlmas see piirkonda A. H. Tammsaare tänavast mere poole, siis nüüd mõistetakse Rannarajooni all märksa laiemat ala, mis ühelt poolt ulatub Mai elamurajooni alguseni ning teiselt poolt pea kesklinna, Aisa tänavani.

Uueks perspektiivseks piirkonnaks on Pärnu jõe kaldad. Pärnus on ostjateks üha rohkem ka mittekohalikud - nii välismaalased kui ka mujalt piirkondadest pärit eestlased. Välismaalaste puhul peegeldab see näiteks ka usalduse suurenemist Eesti suvituspiirkondade vastu.

Pärnus küündivad Rannarajooni elamukruntide tehinguhinnad kuni 2500 kr/m". Samuti on kõrgelt hinnatud ja nõutud kesklinnas paiknevad jõeäärsed elamukrundid, mille hinnavahemik on 1000-1700 kr/m".

Küllaltki suur nõudlus on Pärnu lähivaldade, eriti Häädemeeste ning Audru suunda jäävate, vanade talukohtade järele, mida soovitakse oma äranägemist mööda privaatseks ning hubaseks suvekoduks ümber kohandada. Pakkumises on need kinnistud hinnavahemikuga 500 000 - 800 000 krooni ning sellise hinnaga neid ka ostetakse.

Haapsalus on pidev nõudlus vanalinnas asuvatele väiksemate algupäraste puitelamute vastu, mida ostavad suvitamiseks meelsasti nii eestlased kui ka välismaalased. Nõudlus nimetatud kinnistute vastu ületab selgelt pakkumise ning hinnad algavad ca 600 000 kroonist.

Arvestades Haapsalu linna geograafilist eripära, on sealsetes hinnatud piirkondades atraktiivse ja ehituseks sobiva maa hulk piiratud ning sellest tingitult ka hinnad tõusnud. Haapsalu rannapiirkonnas jäävad näiteks elamumaa hinnad vahemikku 700-1000 kr/m" ning tehinguid tehakse üsna harva.

Suur nõudlus on Haapsalu lähipiirkondade looduskaunite, privaatsete ja merega piirnevatele kinnistute vastu, samas pakkumine aga küllaltki väike.

Selliste kinnistute hinnad jäävad vahemikku 500 000- 800 000 krooni. Paljud inimesed on läinud seda teed, et ostavad merelähedase krundi ning ehitavad sellele näiteks palkmaja.

Lõuna-Eesti kuppelmaastik ning veesilmad on erakordsed puhkuse veetmise kohad nii suvel kui ka talvel. Veel mõni aasta tagasi oli konkurentsitult populaarseim piirkond Otepää ja selle lähiümbrus.

Kuna Otepää linnas on suvekoduks sobivaid kinnistuid pakkumises väga vähe, laieneb inimeste huvi Otepäält välja lähivaldadesse, näiteks Otepää-Kanepi suunas ja Otepää- Valgjärve suunas. Suusaradade ning kaunite järvede tõttu on soosituimad kohad Kääriku, Sihva, Kuutsemäe ja Väike-Munamäe ning Pühajärve ümbruskond.

Kasvanud on ka inimeste huvi suuremate kinnistute vastu. Kui näiteks veel aasta tagasi oli nõudlus ca 2-5 ha suuruste maatükkide järele, siis praegu soovitakse pigem 10-20 ha suuruseid, metsatukaga ning võimalikult lähedal paikneva veekoguga privaatsemaid maatükke.

Selliste kinnistute hinnad jäävad vahemikku 8-20 krooni ruutmeeter.

Autor: Anu Võlma