Merkol uut tüüpi aktsiad:info küsimise õiguseta

Reedel keeldus Merko nõukogu esimees Toomas Annus Äripäeva küsimustele vastamast. Eriliseks tegi keeldumise see, et küsimused olid esitatud aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures ehitusfirma Merko aktsionär on ka Äripäeva Kirjastuse AS.

Äripäeva arvates Toomas Annus ei mõista või ei taha mõista, et ta juhib avalikku börsifirmat.

Asi ei ole Äripäevas, kelle esindaja koosolekul osales ja börsifirma kohta küsimusi esitas - siinkohal tõstab Annus meid põhjendamatult esile. Aktsionäride üldkoosolekule tulevad ettevõtte käekäigust huvituvad aktsionärid, kellel on õigus esitada asjasse puutuvaid küsimusi. Ja ka adekvaatseid vastuseid saada. Siin ei saa olla erandeid.

Vastasel juhul tuleks siiani kehtinud aktsiate ühetaolisuse põhimõte üle vaadata ja aktsionäride ring ametlikult diferentseerida.

Kui osa aktsionäride küsimustele põhimõtteliselt (just seda sõna kasutas Toomas Annus) ei vastata, siis tuleb niisuguste aktsionäride aktsiad ümber vahetada aktsiateks, mille omanikel ei ole ametlikult õigust firma käekäigu kohta küsimusi esitada. Ainult sellisel juhul saaks rakendada Eesti rahamaailma ja võimukoridoride põhiprintsiipi, et juriidiliselt on kõik korrektne. Sest praegu pole ju sedagi õlekõrt appi võtta.

Võimalik, et küsimused, mida esitas Äripäeva ajakirjanik, oleks vastuse saanud küll - kui esitaja oleks olnud keegi muu. Äripäeval on Merko väikeinvestor olemiseks oma põhjus: kirjutada oma lugejatele ehitusfirma majandustulemustest ja tulevikuplaanidest, jagada ettevõtteinfot.

Aga samamoodi toimivad teisedki aktiivsed väikeinvestorid: osalevad aktsionäride üldkoosolekul ning arutavad hiljem sõprade-tuttavatega, kas ja millise firma aktsiaid osta.

Näiteks väikeinvestor Arno Kirt, Audentese Ülikooli professor, Merko aktsiaid enam ei osta, sest veelahkmeks sai aktsionäride üldkoosolekul toimunu, ega soovita neid ka teistele, kes tema arvamust peaks küsima.

Võimalik, et nõukogu esimees Toomas Annus tunneb isiklikku antipaatiat Äripäeva vastu. Ent sellest saanuks üle elegantsemal viisil, näiteks delegeerides vastamise Merko juhatuse esimehele Tõnu Toomikule või mõnele teisele ettevõtte juhile.

Praegu aga jääb mulje, et Merko suuromanik Toomas Annus, kes oli ka aktsionäride üldkoosoleku juhataja ja läbiviija, peab Merkot läbi ja lõhki isiklikuks firmaks, mille kohta on tal õigus oma suva järgi infot anda või mitte anda.

Selles õiguses ta paraku eksib. Avaliku börsifirma staatus tähendab eelkõige läbipaistvust, mis on hea ühingujuhtimise tavas kirjas. Lisaks Annusele on Merkol ka teised aktsionärid, kliendid, koostööpartnerid, töötajad, kes hangivad oma info paljuski meediast. Eesti suurim ehitusfirma ja tema suuromanikud ei saa ühiskonnas tegutseda omaette, ainult omaenda reeglite järgi, sest paratamatult riivab nende tegevus tuhandeid inimesi.

Kui ajakirjandus on Merkost kirjutades milleski eksinud, nagu Annus väidab, siis laskis ta aktsionäride üldkoosolekul käest oivalise võimaluse selgitada, kuidas asjad tegelikult on.

Autor: ÄP