Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi maksuamet filmis reklaamid Eestis
Ajaleht Ekspressen kirjutas eelmisel nädalal, et populaarse Rootsi koomiku Johan Wahlströmiga reklaamid, mis peaksid ärgitama inimesi kiiremini ja korrektsemalt makse maksma, oleks läinud Rootsis tootes 50-100% kallimaks. Eestis tehti reklaamklipp valmis 2,5 miljoni krooniga. Partneriks oli Eestis reklaamiagentuur Rakett.
Rootsi maksuameti pressiesindaja Björn Tennholt sõnas, et peamine põhjus, miks reklaamid Eesti valmistati, on siinsed väikesed palgad.
"Samuti mõjutasid maksud, sest Rootsi on äärmiselt kõrgete maksudega riik," sõnas Tennholt.
Reklaamid tehti koostöös Rootsi pankadega. Pangad valisid produktsioonifirma, kes mõtles välja reklaamid, ning produktsioonirühma üks liige, eestlasest reklaamimees Peeter Kandimaa, on osanik Eesti reklaamibüroos Rakett, sõnas Tennholt.
Tennholti sõnul on tekkimas trend, et Rootsi reklaamibürood kasutavad Eesti kolleege, et odavamalt reklaame toota.
"Paljud Rootsi reklaamitegijad vaatavad huviga Eesti poole. Maksuamet on oma reklaamidega väga rahul ning neid juba näidatakse Rootsi televisioonis," lisas Tennholt.
Madalamad hinnad on Rootsi maksuameti viinud reklaame filmima ka Barcelonasse ja Mallorcale. Brošüürid trükib Rootsi maksuamet aga Soomes.
Reklaamibüroo Rakett osanik ja Rootsi produktsioonirühma liige Peeter Kandimaa ütles, et pole kuulnud, et keegi teine oleks Eestis eriti reklaame vändanud.
"Probleem on selles, et rootslase silmis on Eesti siiani väga kriminaalne ja hirmutav koht. Kuid kui Rootsi maksuamet julges siia tulla, siis miks ei peaks ka teised seda tegema. Peame selle pildi lõhkuma, siis tuleb Rootsist ehk ka rohkem tööd siia," sõnas Kandimaa.
Kandimaa lisas, et hinnavõit tuleb põhiliselt ikka palkade erinevusest ja vähem maksude vahest.
Reklaamibüroo Kolm Karu juht Olav Osolin rääkis, et Eestis tehakse 30sekundiline reklaamklipp kindlasti hinnaga alla poole miljoni krooni.
"Oleneb sellest, kui palju on näitlejaid ja kes need on, ning mis keskkonnas filmitakse," sõnas Osolin ning lisas, et see ei ole ainult ühepoolne, et tullakse siia reklaame tegema.
"Eesti agentuurid teevad oma asju ka näiteks Saksamaal ja Lätis. Hinnad pole küll soodsamad, kuid kvaliteet on parem. Pigem teevad seal oma reklaame need kompaniid, kes raha ei loe, ehk siis peamiselt telekom ja pangad," sõnas Osolin.
Kontuur Leo Burnetti juhataja Jane Oblikas ütles, et Rootsi poolt invasiooni küll näha ei ole.
"Samas on tõsi, et reklaamibürood võivad jääda nimekirjast välja ning minnakse otse tootjaettevõtte juurde. Näiteks meie teeme koostööd Soome agentuuridega, kes lasevad siin trükkida suurte tiraažidega otsepostituskatalooge," sõnas Oblikas.
Stockholmis asuva reklaamibüroo Valentin & Byhr juhataja Anders Grönwall ütles, et tema ei näe Eestisse suunduva reklaamitootmise trendi.
"Pigem on see nii veebi puhul ja kodulehtede tootmisel. Seal on kindlasti kasutatud Eesti partnereid ning palju ka venelasi, kes on programmeerimises tugevad. Meie teeme oma reklaamid ja tööd kõik ise ja Rootsis," sõnas Grönwall.
Rootsi Reklaamiassotsiatsiooni juhi Anna Serneri sõnul on koostöö olemas, kuid trendiks või invasiooniks seda pidada ei saa.
"Kontaktid on olemas ja kindlasti on Eesti agentuure kasutatud, kuid invasiooniks on Eesti liiga väike. Tehakse reklaame ka Rumeenias, Lätis ja mujal endises idablokis," sõnas Serner.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakk ütles, et amet ei ole maksude maksmisega seotud hoiakute muutmiseks seni reklaami kasutanud.
"Ühelt poolt tuleneb see asjaolust, et hea reklaami tootmine ja meediakanalitesse paiskamine on kulukas, ja teiselt poolt vajab maksudega seotud sõnumite inimesteni viimine probleemikesksemat ja põhjalikumat käsitlust," ütles Plakk.
"Seetõttu on maksuamet keskendunud probleemsete teemade kommunikatsioonile, kus inimeste teadlikkuse laiendamise teel on võimalik muuta hoiakuid maksude tasumisse, ning see toob kaudselt raha juurde ka riigikassasse," rääkis Plakk.