Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Digitehnika surmas tulusa fotoilmutusäri

Rivo Sarapik 24. mai 2006, 00:00

"Kui vaadata ostetud fotopaberi kogust, siis viimase paari aasta jooksul on see langenud 50%," selgitab fotolabori Digifoto omanik ja tegevjuht Rein Rämmi fotode väljatrüki hulga langust. Käibes-kasumis tähendab see ca 50% tagasiminekut.

Hästi pole läinud ka nn analooglaboritel, kes filmide ilmutusega elatist teenisid. Ilmutusse viidud filmide hulk langes Olympus Estonia OÜ tegevjuhi Arvo Viilupi sõnul 2005. aastal näiteks 1999. aastaga võrreldes sõltuvalt fotoärist 30-70%. Nii lõpetaski selle aasta alguses tegevuse fotograafide seas üks tunnustatumaid laboreid Estonica. Tartus sulges Postimehe andmeil eelmisel aastal üliodava fototeenusega turule sööstnud K-Arvutisalongi tõttu kolm fotopoodi.

Üks kadunutest, filme ja fotosid ilmutava OÜ Tartu Foto omanik Tiit Lepp ütles enne sulgemist Postimehele, et kuigi esimese hoobi andis digitehnika pealetung, järgnes lõplik allakäik just pärast K-Arvutisalongi sukeldumist fotoärisse.

Põhjuseks, miks filmiilmutuselaboritel kiiresti halvasti hakkas minema, on Olympus Estonia tegevjuhi Arvo Viilupi sõnul klientide ootamatult kiire filmipildistamiselt digitehnikale üleminek. "Võib-olla oleks filmiilmutuse languskõver olnud pehmem, kui laborid oleks tasuta filmiilmutuse asemel kliendile tasuta filmi andnud. See oleks ehk filmi juures hoidnud," pakub Viilup.

Rämmi ennustabki traditsiooniliste, filmiilmutusel põhinevate laborite kadumist turult. Tema hinnangul on ca 90% neist Eestis juba ukse sulgenud ja pikemat iga ennustab ta ainult digifailidest pilte nn ilmutavatele laboritele. "Inimeste ilmutusharjumused on muutunud, pilte ei lasta enam sadade kaupa välja," lisab Rämmi. "Lisaks on digikaameraga pildistamine lihtne, näed kohe tulemust, kui ei meeldi, kustutad ära ja teed uue. Filmikaameraga ei näinud kaadrit enne kui ilmutusest pakk fotodega käes."

Tööstusliku massfototrükiga, mida pakub K-Arvutisalong, väike fotoäri Rämmi sõnul konkureerida ei suuda. Pisemale ettevõtmisele võib pääsetee olla aga nõudlikum või kvaliteediteadlikum klient, kellelt saab ja kes on nõus teenuse eest rohkem maksma. Sestap keskendubki Digifoto Rämmi sõnul näiteks suureformaadilisele väljatrükile ning personaalsele teenusele.

Samuti on hääbumas albumikultuur ja kõvakettale kogutud fotofailid jäävadki pärast pildistamist tihti kaustadesse sorteerituna seisma. Fotosid näidatakse ja vahetatakse MSNi või SMSiga. ASi Fotoluks juhataja Assar Jõepera ennustab siiski albumisse pildistamise tagasitulekut.

Fotofilmitööstusel läheb kasinalt ka maailmas. Näiteks maailma tuntumaid fotofirmasid Agfa läks pankrotti. Digitaaltehnoloogia pealetung on peatanud ka filmikaamerate arenduse. Ametlikult on filmitehnika arendamisest loobumisest teatanud suuremaid fototehnika tootjaid Nikon, mis jätab tootmisse vaid ühe oma filmikaameratest.

Fotokaupu müüvad lisaks selleks spetsialiseerunud poodidele täna ka arvuti- ja telefoniärid.

2003. aastal alustasid kaamerate müüki ka Elioni müügipunktid, kus lisaks telefonidele ja arvutitele on täna müügil erinevad kompaktkaamerad. Elioni kommunikatsioonijuhi Ain Parmase sõnul oli müügi alustamise põhjuseks kodude digitaliseerumine. Elioni IT tootespetsialist Ardi Kristovald lisab, et kui varemalt filmikaamera väga arvutitega ei seostunud, siis tänapäeval suurem osa pilte salvestatakse siiski digitaalsel kujul.

Elion müüb müügipunktides 200 kuni 700 kaamerat kuus. "Kaamerate müük on äärmiselt sesoonne - suveperioodil kasvab müük mitmekordseks," selgitab Kristovald. "Arv on aja jooksul kasvanud." 99% müüakse keskmisi kompaktkaameraid hinnaklassis 3000-4000 krooni.

Kompaktkaameraid jäävad müügipunktid müüma ka tulevikus ja oluliselt tootevalikut Kristovaldi sõnul laiendada pole plaanis, esindustesse jäävad Olympuse ja Canoni digikaamerad ning mudelivalik peaks jääma keskeltläbi 8-10 erineva digikaamera mudeli juurde.

"Lähtume tootevalikus eelkõige sellest, et suures osas oleks inimeste vajadused kaetud - et igasse hinnaklassi midagi. Me ei plaani minna fotopoodidega konkureerima tootevaliku osas, meie eesmärk on pakkuda kliendile koduse multimeedia terviklahendusi, mille üks osa on digikaamerad," lisab Kristovald.

Digitaalsete peegelkaamerate müük on sektor, mille müügi elavnemist Olympus Estonia OÜ tegevjuht Arvo Viilup ennustab, põhjuseks kaamerate odavnemine.

Kui paar aastat tagasi maksis odavam peegelkaamerakomplekt üle 20 000 krooni, siis täna saab juba 9000 krooniga hakkama.

Peegelkaamerate sektor on ka see, milles Viilupi sõnul võib tootjate vahel madinat ja konkurentsi tihenemist oodata. Nimelt on lisaks vanadele tootjatele nagu Canon ja Nikon sinna sektorisse ka uusi tegijaid oodata - Panasonic, Sony ja Samsung näiteks.

Emori jaemüügituru-uuringu andmeil müüdi 2005. aastal Eestis ca 44 000 digikaamerat, neist 1500 peegelkaamerat. Aasta viimase kolme kuu lõikes kasvas kaamerate müük 2005. aastal 2004. aastaga võrreldes kompaktkaamerate klassis 2,4 ja peegelkaameratel 1,5 korda.

Keskmine müüdud kaamera hind on aastatega Viilupi sõnul kasvanud 20%. Enim müüakse 3000-4000kroonise hinnaga kaameraid. "Keskmine kaamera hinna kallinemine näitab, et kaamerat välja vahetades valivad inimesed juba klass parema kaamera kui eelmine," selgitab Viilup. Keskmiselt on tema hinnangul perekonnas üks peegelkaamera ning 1-2 kompaktkaamerat.

Kompaktkaamerate müük on stabiliseerunud, peegelkaamerate müügil on veel kasvuruumi. Viilupi sõnul võiks Eestis müüa 8000-10 000 peegelkaamerat aastas, potentsiaali ja nõudlust on.

Nii hoogsat kasvu takistab täna ka mujal maailmas kasvav nõudlus ehk tootjad ei jõua piisavalt ette toota. "Kes rohkem mangub, see saab," selgitab Viilup.

Filmikaameraid õnnestub siiski ka veel müüa, tingimusel, et selle hind jääb alla 1000 krooni.

"Filmile pildistatakse kuniks Fuji filme toodab. Vabatahtlikult filmile pildistamisest ei loobuta," ennustab Viilup.

Kui laboritel läheb kasinalt, siis digitehnikaga kauplevatel fotopoodidel läheb mõnevõrra paremini.

Konica-Minolta (kaubamärki täna enam ei eksisteeri) tehnika maaletooja Minotec DC OÜ käive kasvas 2004. aastal fototehnika laialdase leviku tõttu 51%. Eesti suurim fotokaubamaja Photopoint ennustab 2006. aastal käibele-kasumile kasvu ca 50%.

"Enam ei piirduta "seebikarpidega", tõsisem huviline soetab endale kindlasti digitaalse peegelkaamera koos kõige selle juurde kuuluvate lisadega," selgitab Gauruse Fotokaubanduse omanik ja Photopointi tegevjuht Urmas Kiisk fototehnika müügi kasvu.

Lähiaasta trendideks Eesti turul hindab Kiisk fotokaupade müügi kasvu, sest tehnika areneb pidevalt ning paljud kaameraomanikud vahetavad oma olemasolevad kaamerad kaasaegsemate vastu välja. "Kindlasti trükitakse pilte välja ka tulevikus, samuti ei ole näha, et piltide trükkimine liiguks massiliselt fotolaboritest kodustele printeritele," lisab Kiisk.

Milline on täna edukas ärimudel Eesti fototurul ellu jäämiseks? "Pidev ajaga kaasaskäimine," sõnab Kiisk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing