Dividende võib maksta mitu korda

Tuuve Tiivel 24. mai 2006, 00:00

Praegu on enamiku äriühingute majandusaasta aruannete kinnitamise ja kasumijaotamise otsuste vastuvõtmise aeg. Seoses sellega on aktuaalne vaadata üle dividendide maksmist puudutav õiguslik regulatsioon. Pealegi jõustusid käesoleva aasta alguses selles valdkonnas mitmed olulised äriseadustiku muudatused.

On tähtis meeles pidada, et dividendidega kaasnev tulumaksukohustus vähendab võimalikku jaotatava kasumi summat. Seega ei ole kogu n-ö vaba omakapitali väljamaksmine lubatud, sest selle tulemusena võib äriühingu netovara langeda alla eelnimetatud piiri. Seejuures tasub arvestada, et tulumaksukohustus tekib äriühingul dividendide väljamaksmisel, mitte kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmisel.

Dividendide netosummast arvestatakse igal juhul 23/77 tulumaksu ehk 23% brutosummast, kuid tegelikult tasutav maks võib olla tänu maksuvabastustele ja mahaarvamistele väiksem.

Näiteks on dividendid maksust vabastatud, kui nende aluseks olev kasumiosa on maksustatud Eestis või välismaal ning Eesti äriühingul oli dividende maksnud Eesti või välismaa äriühingus vähemalt 20%-line osalus.

Väiksema osaluse puhul on Eesti äriühingute vahelised dividendid topeltmaksustatud. Kui aga dividende makstakse alla 20%-lise osalusega välismaa ühingule, siis peab Eesti ühing tänu täiendavale kinnipidamisele maksma tulumaksu kahekordselt.

Kui kasumi jaotamise otsuses ei ole väljamakse aega jms märgitud, siis võib dividendi saaja nõuda dividendide maksmist igal ajal, sh osade kaupa, ja ilma tema nõusolekuta seda otsust üldjuhul hiljem muuta ei saa.

Aktsiaseltsi puhul on äriseadustikus uue võimalusena sätestatud eeldividendide maksmine, kui see on vastavalt sätestatud põhikirjas. Aktsiaseltsi nõukogu nõusolekul võib juhatus pärast majandusaasta möödumist ja enne aruande kinnitamist teha dividendi ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib jaotada. Osaühingu puhul äriseadustik eeldividendide võimalust ei sätesta.

Äriseadustiku muudatustega kaotati piirang, mille kohaselt võis dividende maksta üks kord aastas. Kui majandusaasta aruande kinnitamisel otsustati dividende mitte maksta, siis võib arvata, et kehtiva seaduse kohaselt on lubatud näiteks mõni kuu hiljem uue vastupidise kasumijaotamise otsuse vastuvõtmine. Samas tuleb arvestada, et kohustusliku netovara suuruse säilitamise põhimõte kehtib pidevalt ning jaotada võib ainult eelmiste aastate kasumit kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing