Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna Vesi kuldab oma ?aktsionäre

Kristina Traks 24. mai 2006, 00:00

Viimase viie aasta jooksul on Tallinna Vesi toonud omanikele üle poole miljardi krooni, täpsemalt 521 miljonit krooni dividende. Selliste vägevate majandustulemuste eest peab Tallinna Vesi olema tänulik Tallinna linnavalitsusele, kellega on kuni 2010. aastani põhimõtteliselt kokku lepitud, kui palju kasumit võib Tallinna Vesi pealinna elanike rahakotist välja õngitseda ehk kui palju tõuseb igal aastal vee hind.

Sisuliselt on Tallinna Vee 2001. aastal 1,33 miljardi krooni eest erastanud United Utilities (Tallinn) B.V praeguseks oma investeeringuga nullis, sest kohe pärast veefirma ostmist vähendatud aktsiakapitali ning hiljem teenitud dividendidega on United Utilities nüüdseks veefirmast välja võtnud juba 1,24 miljardit krooni.

ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Bob Gallienne ütles, et eelmine aasta oli edukas nii ettevõttele kui ka selle aktsionäridele. Kas ka selle aasta kasum tuleb samas suurusjärgus, ei nõustunud Gallienne prognoosima. Küsimusele, kas Tallinna Vesi suudaks töötada samasuguse kasumlikkusega, kui ta poleks monopol ja tal puuduks teenuste hindu sätestav kokkulepe Tallinna linnaga, vastas Gallienne: "Seda on raske öelda." Rohkem ei soovinud ta sel teemal spekuleerida.

2002. aastal just enne kohalikke valimisi leppis Tallinna linnavalitsus Tallinna Veega kokku nn lauges hinnatõusus. Kokkulepet esitati kui suurt töövõitu ja "vee hinna kontrolli all hoidmist".

Tegelikult väljus vee hind kontrolli alt juba 2004. aastal, kui algas püstloodis tõus.

Üldse on vesi Tallinnas viimase viie aastaga läinud kallimaks peaaegu poole võrra ning see kajastub ka Tallinna Vee järjest suuremates kasuminumbrites.

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ütles, et muidugi on linn kui Tallinna Vee kolmandiku aktsiate omanik rahul dividendidega. "Aktsionär, kellele makstakse suuremat dividendi, kui ta on arvestanud, on alati asjade sellise käiguga rahul," sõnas Mutli.

Paar kuud tagasi tuli Mutlil vastata Tallinna linnavoliniku Jaak Vihmandi arupärimisele, kuidas vastab Tallinna Veega sõlmitud teenusleping ja vee hind Tallinna elanike õiglustundele. Tookord vastas Mutli, et äriliselt olid Tallinna Vee aktsiate erastamine ja hilisem börsile viimine suurepärased tehingud. "Kust tulid aktsionäride miljarditesse kroonidesse ulatuvad tulud? Veeteenuste tarbijate taskust ning nende isikute taskust, kes tegid panuse Tallinna Vee tulevasele suurele kasumlikkusele," vastas Mutli tookord.

Kas Tallinna linnavalitsusel on kavas Tallinna Vee üliheade majandustulemuste valguses algatada läbirääkimised teenuslepingu muutmiseks ning otsida leevendust vee hinna tõusule, sellele jätab Mutli üheselt vastamata, viidates pigem lepingu muutmise võimaluse puudumisele.

Ta osutab asjaoludele, et 2015. aastaks, milleni kehtib Tallinna Vee veeteenuse pakkumise eriõigus Tallinnas, tahab veefirma erastaja United Utilities investeeritud raha koos intressidega tagasi teenida. Tallinna linnal on veefirma nõukogus vaid kolm kohta üheksast ja kui veefirma teeb järeleandmisi vee hinnas, siis ootab ta vastuteeneid ka linnavalitsuselt.

Valimistejärgses ametikohtade jagamise tuhinas tähelepanuta jäänud Tallinna volikogu revisjonikomisjoni aruandest selgub, et Tallinna Vesi on küll taganud Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingus ettenähtud vee kvaliteedi, kuid Tallinn on lepingus endale võetud kohustuste täitmisega hätta jäänud.

Nimelt sõlmis linn 2001. aasta värskelt erakätesse müüdud ASiga Tallinna Vesi teenuslepingu, millega lisaks järgnevate aastate vee hinna tõusule pandi paika ka see, et 2006. aastaks on Tallinnas kanaliseeritud need piirkonnad, kus seni puudus kanalisatsioon. Nüüd on lepingut pikendatud 2010. aastani.

Kanalisatsiooni ehitab Tallinna Vesi ning linn maksab täielikult kinni kanalisatsiooniga liitumise tasu veefirmale juhul, kui kinnistul asuvale majale on ehitusluba antud enne 16. juunit 1995 ja hoone omanik on tallinlane. Selle muudatuse tõttu on vaja aga rohkem raha ning kuna seda pole, ongi linn revisjonikomisjoni hinnangul kanaliseerimistööde tellimisega nii jännis, et sama tempoga jätkates kulub 14 aastat, enne kui kaovad viimane kuivkäimla ja imbkaev.

Tallinna kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Jaan Maanase teatel on Nõmmest kanaliseeritud alla poole, Kristiinest ja Piritast üle poole, Haaberstist aga alles kuus protsenti. Sel aastal ehitatakse Maanase sõnul Tallinnas kokku 10,9 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, 10,6 kilomeetrit sadeveetorustikku ja 600 meetrit puhta vee torustikku.

"Ma poleks siiski selle 2010. aasta tähtaja suhtes väga murelik," ütles Maanas. "2001. aastal oli start küll nadi, kuid praegu paistab, et jõuame liitumistasusid plaanipäraselt hüvitada."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing