Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ELi ja Venemaa tänase tippkohtumise tüliõunaks on energia
Eelkõige tahavad ELi liidrid Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt kinnitust, et Venemaa jääb energiakoostöös usaldusväärseks partneriks. See kindlus lõi kõikuma, kui Putin aasta alguses Ukrainale gaasikraanid kinni keeras, kui hinnas kokkuleppele ei jõutud.
Samuti tahab EL tarnekindluse suurendamiseks murda Gazpromi ekspordimonopoli. EL taotleb, et Venemaa ratifitseeriks 1991. a Haagis allkirjastatud Euroopa energiaharta lepingu, mis loob riikide rahvusvahelisele energiaalasele koostööle õiguslikud raamid ning tagaks kolmandate osapoolte juurdepääsu Venemaa torujuhtmetele.
Vahetult tippkohtumise eel ütles aga Venemaa eriesindaja ELis Sergei Jastržemski, et sellist sammu oodata ei ole. Enne tuleb hartale lisada Venemaa huvisid arvestav täiendav protokoll. "Tahame, et see ei arvestaks ainult ELi, vaid ka Venemaa erihuvidega," ütles Jastržemski.
ELi üleskutsetele otsida Venemaale alternatiivseid energiatarnijaid on Moskva vastanud omapoolsete ähvardusega energiakandjate eksport Euroopast Aasiasse ringi suunata. Hõõrumisi on Venemaa ja ELi vahel tekitanud ka Gazpromi ambitsioonid laieneda Euroopa energia ja kütuse jaemüügiturule. Ka Putini endine nõunik Andrei Illarionov hoiatab, et kuna riigifirma Gazprom ei toimi üksnes kommertskaalutlustel, õõnestab seegi Euroopa riikide energiajulgeolekut.
Sotšis hakatakse arutama ka tuleval aastal aeguva ELi ja Venemaa partnerlusleppe uuendamist.
Tippkohtumise eel kritiseeris Venemaa suursaadik ELis Vladimir Tšizov intervjuus ajalehele Financial Times ELi uusliikmeid, kes on minevikust kaasa toonud oma "fantoomvalud", pingestades nii ELi ja Venemaa suhteid ning raskendades kaugemat strateegilist koostööd.
Konkreetse kokkuleppena oodatakse tänaselt tippkohtumiselt ELi ja Venemaa viisarežiimi lihtsustumist. Kokkuleppe järgi lihtsustuks tulevast aastast teatud elualade esindajatel (tsiviilteenistujad, ajakirjanikud, kultuuritegelased) ja tudengitel viisade saamine kuni 90 päevaks.