Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõsine töö eeldab tõsist arvutit

Enn Heinsoo 25. mai 2006, 00:00

Karmides loodustingimustes töötavale inimesele mõeldud iX104C2 pidas vastu ka suplusele Männiku karjääris.

Xplore Technologiese esindaja Xtreme Computingu poolt testiks antud arvuti iX104C2 puhul on tegemist tahvelarvutiga, mis tehniliste andmete järgi kannatab kukkumist kuni 1,2 m kõrguselt betoonile ja pool tundi ligunemist meetrisügavuses vees.

Peale seda, kui olin mitu korda üle küsinud, kas ma võin ikka neid omadusi otseselt testida ja jaatava vastuse saanud, võtsin ette teekonna Männiku karjääri. Kuigi käsi tõrkus tegemast seda rünnakut tehnoloogia vastu, võtsin ta peale liivasest järsakust alla heitmist kaenlasse ja läksin suplema.

Vee all Windows XP töölauda vaadata tundus loomuvastane, kuid arvuti ei teinud keskkonnamuutusest välja ja jätkas oma tööd nagu kontoris. Samuti ei suutnud tahvelarvuti tööd häirida väike sukeldumine akvaariumisse.

Jagu sain siiski kaasasolevast hiirt asendavast pliiatsist, mis muidu töötas üpris mugavalt. Pärast mõnusat suplust ei tahtnud arvuti enam krihvli puudutust ära tunda. Millest see tulla võib, jäi mõistatuseks, kuna tegemist peaks olema kõigest tugeva pulgaga, millel on magnet sees. Päevapikkuse kuivamise järel hakkas osutusseade siiski taas tööle.

Õnneks on masinast olemas neli versiooni erinevate stsenaariumite jaoks. Arvestades krihvli altvedamist vees ligunemise järel, sooviksin ise versiooni, millel on ka puute-ekraan.

Vettekastmisest isegi raskem oli saada üle psühholoogilisest tõrkest arvuti maha viskamisel, kuid kui sellega lõpuks ühele poole sain, ei olnud arvuti juures midagi muutunud. Kummist tugevdused nurkades pehmendasid maandumist ja magneesiumsulamist korpus ei näidanud mingeid muutuseid.

Peale tõsiasja, et tegemist on looduslikes tingimustes kasutamiseks mõeldud seadmega, on ka tahvelarvuti tehnilised näitajad ülesannete kõrgusel. 256 megabaiti operatiivmälu, 1,1gigahertsine Intel Pentium M protsessor ja 40 GB kõvaketast tundub täiesti piisav GPS-tarkvara kasutamiseks, kaartide jälgimiseks ja märkmete tegemiseks. Ka halduskulud peaks vastupidavuse tõttu madalamad olema.

iX104C2-le küllaltki sarnane konkurent on näiteks Panasonicu Toughbook 18, mis on küll pigem sülearvuti, kuid samuti mõeldud väljas töötamiseks ja vastab nagu iX104C2gi sõjaväelisele standardile MIL-STD-810F. Kuid kui Toughbook 18 on niiskuskindel, siis iX104C2 on suisa suplusvalmis.

Sünkroniseerimisele, mis tunduvalt parandab liikuva inimese ajakasutust, saab läheneda mitmel moel.

Ilmselt on kasulik ka arvutist eemal viibides oma ajakavaga kursis olla. Sünkroniseerimine viibki mobiili telefoniraamatu, kalendri, märkmete ja ülesannete andmed vastavusse infoga arvutis või serveris ning vastupidi.

Mobiili ja Outlooki sünkroniseerimislahendused võib laias laastus jagada kolme liiki. Tuntuim on ilmselt tavaliselt tootja poolt mobiilile kaasa pandud lahendus, mis töötab kas üle infrapunaliidese, Bluetoothi või kaasa pandud kaabli ja mille jaoks pole vaja enamat kui telefoniga ühes karbis olnud tarkvara (näiteks Nokia PC Suite või Motorola PhoneTools).

Põhimõtteliselt saab selle lahendusega oma andmed telefoni ja arvuti vahel sünkroniseeritud, ent arvestatav miinus on vajadus selleks oma arvuti vahetus läheduses olla. Teine tõsisem probleem selle meetodi juures on ühe telefoni tarkvara sobimatus teiste tootjate mudelitele, mis teeb andmete kiire kandmise teise tootja telefonile väga keeruliseks. Nii sobibki see meetod kõige rohkem ühekordseks telefoniraamatu korrastamiseks, sest kõigele lisaks kipub selline sünkroniseerimine pahatihti ka meelest minema.

Samuti on võimalik hankida teiselt tootjalt (näiteks DataPilot või SnapSync) sünkroniseerimistarkvara, mis sarnaneks küll telefoniga kaasasoleva programmiga, kuid võimaldaks lisaks sünkroniseerida telefoni teiste telefonidega. Üldjuhul on sellistel programmidel ka suurendatud funktsionaalsus, kuid miinustes sarnanevad nad mobiiltelefonide tootjate tarkvaraga ja muidugi tuleb nende eest täiendavalt maksta.

Üpris teistsugused on aga traadita sünkroniseerimislahendused (näiteks MightyPhone või Phonesync), mille puhul vahetatakse andmeid telefoni ja arvuti vahel interneti kaudu. Arvutist jõuavad andmed üle võrgu veebiserverisse ning seejärel üle GPRSi mobiilile ja vastupidi. Selle variandi peamised plussid on pidev automaatne sünkroniseerimine iga andmete muudatuse järel ka ilma arvuti läheduses viibimata ning sõltumatus telefonimudelist. Selle (samuti tasulise) lahenduse ainus suurem miinus on ehk sõltuvus mobiilside kvaliteedist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing