Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Surfipuhkusele ära torma kinnisilmi

Jaano-Martin Ots 26. mai 2006, 00:00

Ujumine, sukeldumine, paadi- ja jetisõit, veesuusatamine, kaatri taga langevarjuga hõljumine ning purjelaual liuglemine on tihti tegevused, milleks sooja mere äärde sõidetaksegi. Vahel eeldatakse, et see kõik on kandikul ootamas - mine vaid ja võta. Tegelikult on asi pisut keerulisem.

Keda purjelauasõit, lainetel surfamine või mõni muu veelaua ala rohkem huvitab, peaks oma puhkusereisi planeerides pisut kodutööd tegema. Surfamiseks tõeliselt sobivaid kohti on maailmas küllalt vähe, enamiku neist on surfajad juba leidnud ning oma kaartidele kandnud. Internetisaitidel ning surfiklubides üle maailma on olemas päris head surfirandade ja seal pakutavate võimaluste kirjeldused. Kuigi surfajatel puudub harrastussukeldujatega sarnane ülemaailmne ametlik võrgustik, tasub kogenumaid tegijaid usaldada. Neilt saab häid soovitusi, mida purjelauahuvilistel tasuks puhkust planeerides teada.

Enamikus maailma rannakuurortides suhtutakse purjelauasõitu kui kummimadratsiga merel loksumisse - see on justkui lisa igaühe tavalisele rannapäevale või siis aktiivsemate laste merelõbu. Seepärast on purjelauavõimalus ka hotellide ja puhkekeskuste reklaamvoldikutes uhkelt kirjas, kuigi tegelikult puudub purjelauasõiduks sobiv koht. Tihti vedeleb rannas vanade päevitustoolide kuhja taga vaid üks eelajalooline purjelauakomplekt, mida võiks endale ihaldada ehk surfimuuseumid. Enamasti puudub niisugustes randades ka pädev instruktor, ohutusvarustus on kehv ning päästeteenistus ei suuda kaldast kaugemale kandunud purjelaudurit häda korral kiiresti abistada. Selliste kohtade eest tasub hoiatada nii algajaid kui ka oskajaid. Merega nalja ei tehta. Olude mittetundmine, oma oskuste ülehindamine või vale varustus võivad kauni laguuni ootamatult surmalõksuks muuta.

Langetada tuleb otsus: kas võtta vajalik varustus kodumaalt kaasa või rentida sihtkohas. Erinevalt golfikoti või ujumislestade kaasaskandmisest on oma purjelauaga reisimine suur katsumus, kuna purjelauavarustus on suuremõõtmeline ning õrn. Lennufirmad kipuvad suure ja ülekaalulise pagasi eest lisatasu küsima. Lennujaamade laadijad ei pruugi purjelauda piisavalt õrnalt käsitseda ning kohale jõudes võib hinnaline laud lõhutud olla.

Kui tegemist ei ole just tippsportlasega, kellele isikliku varustuse kasutamine on oluline parema treeningtulemuse saavutamiseks, on laenutus tavaliselt mugavam ja soodsam. Alati tasub uurida, millist rendivarustust konkreetses kohas pakutakse, klubide ja kogenumate purjelaudurite soovitused on siin hindamatu infoallikas. Korraliku laenutuspunkti juurde kuuluvad ka lisavõimalused, mis surfipäeva nauditavaks teevad, alates duširuumist ja baarist ning lõpetades võimalusega vahetada ilmaolude muutudes laudu ning purjesid. Tavaliselt saab sellistes klubides osta ka kindlustuse, mis tähendab, et vigastatud või lõhutud varustuse eest ei pea klient ise maksma. Varustuse hinnad kõiguvad eri riikides, kuid kui purjelauda ei rendita lausa kuudeks, tuleb laenutamine enamasti odavam kui oma varustus. Kohas, kus purjelaualaenutust ei leidu, pole tavaliselt ka sõitmiseks sobivaid tingimusi.

Purjelauasõit on ala, kus maailma tipptegijadki ei või öelda, et nüüd oskavad nad kõike. Areneb varustus, leiutatakse uusi sõiduvõtteid ja trikke. Õppida on proffidelgi, ammugi siis algajal. Hea, kui endas kindel ollakse, et koolitust vaja ei lähe, kuid kurb, kui head sõiduvõimalused oskamatuse pärast kasutamata jäävad ja abi pole kelleltki küsida. Sestap on surfireisi õnnestumiseks oluline, et sihtkohas oleks käepärast kogenud nõuandja. Suuremate laenutuste juures kuulub instruktori kaasabi varustuse rendi sisse, väiksemates saab tellida oma tasemele vastava koolituse või eratreeneri. On klubisid, kus sõidud videole salvestatakse ja hiljem analüüsitakse, mis valesti, mis õigesti. Abi kasutamises pole midagi häbiväärset oskajalegi. Vilunud õpetaja käe all läheb uute trikkide õppimine palju kiiremini, kui ise katsetades. Lisaks annab instruktor ka turvatunde - juhendaja jälgib oma õpilasi pidevalt ning suudab häda korral kiiresti aidata.

Purjelauasõiduks sobivaid kohti leidub kõikjal maailma meredes. Väikseid värvilisi purjesid võib kohata külmadest Norra fjordidest kuni päikselise Austraaliani. Maailma tuntuimad surfirannad Hawaii saarestikus jäävad Eestist vaadates täpselt maakera kuklapoolele, kuid sobivaid sooja veega surfikohti leiab lähemaltki. Soodsa otselennupileti kaugusel on Kanaari saared ja Egiptus, kus ilmad on purjelauasõiduks kõlblikud ka aastavahetuse paiku. Surfiklubisid ning -randu leidub Kreeka saartel, Küprosel ja mujalgi Vahemere maades. Kuulsad on Portugali, Prantsusmaa ja Hispaania Atlandi-äärsed surfikohad. Mõnusaid randu ning sõbralikke laualaenutusi leiab Marokostki. Vahemere-äärsed rannad kipuvad talvekuudel siiski isegi karastunud eestlaste jaoks jahedad tunduma, seepärast tasuks talvisel ajal eelistada Tenerifet või Gran Canariat, samuti Dahabi ja Hurghadat Egiptuses. Kallimatest sihtpunktidest võib soovitada Kariibi merd, India ja Vaikset ookeani.

Taani ja Saksamaa tuulised rannad on suurema osa aastast sama kasutud kui meie Läänemerigi, kuid suvel-sügisel võib seal päris huvitavaid kohti leida, eriti kui surfireisile on plaanis oma autoga minna. Autoga reisijad võiks mõelda ka Itaaliale ning Garda järvele, aga sealt pole enam kaugel Must meri ja Vahemere idaosa uued kuurordipiirkonnad. Ühesõnaga, võimalusi on igal pool, kus on meri ja rand. Kus sageli soodsad tuuled ning mugav koht, on tõenäoliselt ka surfiklubi või purjelaualaenutus, vahel ainult mõneminutise jalutuskäigu kaugusel hotellist, mida Eesti turismifirma pakub - tasub kontrollida.

Ning viimaks - surfipuhkust planeerides tuleb meeles pidada, et tuul ja lained on loodusnähtus. Meri ei järgi turismifirmade kasumiplaane ja ilm on selline, nagu on. Isegi kõige suurema tuuletõenäosusega randades ei saa 100% kindel olla. Kohapeal võib selguda, et ootamatu madalrõhkkond on kusagil merel või mägedes mingi õhuvoolu ära rikkunud ja purjelauduritele sobivat tuult ei teki nädalate kaupa. Seepärast on reisi õnnestumise seisukohalt väga oluline teada oma tagavaraplaani ning mitte unistada, et kõik kohalviibitud päevad saavad tingimata olema head surfipäevad. Tuuletu ilma puhul võib minna sukelduma, jalgrattaga matkama või kohalikke kultuuriväärtusi külastama. Surfiklubide juures on selliste päevade jaoks võrkpalliväljakud ja grilliplatsid, mõnel pool saab laenutada ujumislesti ja -maske. Tihti teevadki õnnestunud surfireisist täiusliku just need mittepurjelaua päevad. Tormiste tuulte ja suurte lainete vahepeal loomulikult.

Fotod: Karmo Kalk, Hawaii Expressi surfikooli arhiiv

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing