Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeaktsionäril on õigus teada

    Kuidas Teile tundub - kas Eesti börsifirmad arvestavad info jagamisel väikeaktsionäridega?
    Enamik väikeaktsionäre on kindlasti huvitatud, et firma, kuhu nad on investeerinud, oleks kasumis ja et aktsia hind tõuseks. Praegu on vähesed väikeaktsionärid valmis väga põhjalikult ise analüüsima firmade käekäiku. Kuna infot pole siiani väga nõutud, annavad börsiettevõtted selle info, mida seadus ja börsireeglid nõuavad. Mõne börsifirma puhul on muidugi ajakirjandus ja Investorite Liit pööranud tähelepanu sellele, et infot pole edastatud piisavalt. Positiivsete näidetena tulevad kohe meelde Baltika, Tallinna Vesi ja ka Hansapank, kes oma suhtluses aktsionäridega on olnud aktiivsemad kui teised börsiettevõtted.
    Kui oluliseks peate aktsionäri jaoks info hankimisel börsifirma üldkoosolekut?
    Kuigi aktsionäri õigus teabele aktsiaseltsi tegevuse kohta on aktsionäri üks põhiõigusi, tuleb üldkoosolekul üldjuhul vähe infot firma mineviku ja tulevikuplaanide kohta. Firma aastaaruanne on selles suhtes palju parem infoallikas.
    Kuidas välismaal, näiteks Soomes, aktsionäride koosolekuid läbi viiakse? Kas keskmise Soome börsifirma juhtkond suhtleb väikeinvestoriga meelsasti?
    Soomes viiakse üldkoosolekud läbi üsna kiiresti ning väga harva tuleb ette pingsaid hääletamisi, sest suuraktsionärid on üldjuhul otsused juba eelnevalt kokku leppinud. Üldkoosolekul ja pärast seda kohvipausil juhatus muidugi suhtleb väikeaktsionäridega, kuid ärisaladusi väikeaktsionäridele ei avalikustata ja üldjuhul ei edastata ka rohkem infot, kui aastaaruandes juba kirjas on.
    Kas see on piisav, kui aktsionär saab ettevõttelt infot ainult börsisüsteemi kaudu?
    Ise pean börsisüsteemi kaudu saadavat infot, sealhulgas aastaaruannet, piisavaks. Kui on vaja rohkem infot, pöördun varahaldusfirmade professionaalsete analüütikute poole, kes iga päev börsiettevõtteid uurivad.
    Äriseadustiku järgi on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Kas Teie meelest on see seadusega vastuolus, kui aktsionäri küsimustele üldkoosolekul ei vastata ega ka põhjendata vastamata jätmist?
    See ei pruugi olla seadusega vastuolus, näiteks pole juhatus kohustatud andma väikeaktsionäridele infot firma ärisaladuste kohta. Kui see on info andmise keeldumise põhjus, peab seda ka ütlema.
    Lisaks seadusele reguleerib börsiühingute teabe avaldamist ka hea ühingujuhtimise tava, mille kohaselt igale aktsionärile peab tagama õiguse võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ja esitada põhjendatud küsimusi ja ettepanekuid.
    Kas ajakirjandus võiks aktsionäride üldkoosolekutel kohal olla?
    Minu poolest võiks ajakirjandus seal olla küll.
    Kas Eesti finantsjärelevalve on Teie hinnangul võimeline väikeinvestorite huve kaitsma?
    Finantsinspektsioon on kindlasti võimeline teostama järelevalvet finantsasutuste üle, et nad täidaksid õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega rikuks väikeaktsionäride huve. Leian, et pigem Tallinna börs peaks rohkem kontrollima börsiettevõtete tegevuse vastavust börsi reeglitele.
    Autor: Lauri Matsulevitsh
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Tuuleaktsiatele hakkas puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.