Kiire palgakasv on nagu kubjas ettevõtjate kukil

Esimese kvartali palgakasv oli kaheksa aasta kiireim, 15,8 protsenti, keskmise palga number on tõusnud 9000 krooni lähedale.

Kiire palgakasv on nagu kubjas ettevõtjate kukil - sunnib efektiivsemalt tegutsema ja nii nagu selja puhkuseks sirgu ajad, saad "laisklemise" eest valusa vitsahoobi.

Ettevõtted peavad oma tööd ümber korraldama, investeerima rohkem uutesse tehnoloogiatesse, pakkuma uusi tooteid, otsima tulusamaid teenuseid ja uusi turge, et püsida konkurentsis.

See on valus protsess, sest muutustele sunnib väliskonkurentsist tingitud tööjõu puudus, mitte ettevõtte tootlikkuse kasv.

Üks oht on see, et ettevõtted ei suuda reageerida piisavalt kiiresti ja paindlikult kiiretele muudatustele. Palgakulude suurenemine võib ära süüa ettevõtete kasumid, investeeringuteks ja tootearenduseks raha ei jätku ning nad ei pruugi enam olla konkurentsivõimelised.

Kiire palgakasv kiirendab inflatsiooni. Kui tootmine ei muutu efektiivsemaks, siis üritatakse teenust või kaupa kallimalt müüa. Tugev konkurents ei lase neil tõsta teenuste ja toodete hinda ning nii mõnigi ettevõte ei suuda tasa teenida ka palgatõusule minevat kulu.

Palgatõus jätkub analüütikute sõnul lähiaastail - kuni kestab hea majandusseis, püsib ka surve palkade tõstmiseks - ning ettevõtted võivad kaotada konkurendile ka oma töötajad, sest nad ei suuda kaasa minna pideva palkade tõusuga. Tööturul on praegu jäme ots töötajate käes.

Sellised firmad satuvad raskustesse, pole välistatud ka pankrotilaine. Näiteks on juba osa Eesti bussifirmadest käega löönud, osa on lasknud end suuremal - näiteks ATKO Grupil - üles osta. Alles jäänud ettevõtted tõstavad üksteise võidu bussijuhtide palku.

Seepärast on oluline, et ettevõtjad ei laseks end edust ja headest aegadest uinutada, vaid jälgivad tähelepanelikult, mis toimub konkurentide juures ja töötavad nii, nagu oleks käes karm kriis.

Teine oht on, et osa tootmisest lahkub Eestist. Enamik välisinvesteeringuist tuli Eestisse soodsa ettevõtluskliima, madalate maksude ja odava tööjõu tõttu. Odava tööjõu argument hakkab kaduma, selgust pole ka, milline on Eesti maksusüsteem aastast 2009. Kõik see võib pidurdada riigi majandusarengut. Siin on rohuks senise maksusüsteemi säilimine.

Mis ettevõtjale valus, see töötajale ilus: tööinimeste sissetulekud suurenevad. Eesti jõuab elatustasemelt kiiremini lähedamale Euroopa elatustasemele. Ehk nii nagu meie hinnatase ühtlustub Euroopa omaga, samamoodi liiguvad ka palgad Euroopa tasemele järele. Ja peaminister Andrus Ansipi väljaöeldud eesmärk - jõuda viie jõukama Euroopa riigi hulka - on sammu võrra lähemal.

Inimeste kiiresti kasvav sissetulek on kasulik ka Eesti siseturul tegutsevatele ettevõtjatele, sest nende klientide ostujõud suureneb.

Toimetuse meelest on praegune areng väga positiivne. Ja kui selle hinnaks on Elcoteqi-taoliste, ainult odava tööjõu pärast Eestisse tulnud firmade siit mõnesse "odavamasse" riiki lahkumine, siis parema elu saavutamise eest pole see üldsegi palju makstud.

Autor: ÄP