Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lepajõe ühineb Loobiga
Väsima kippuv lugu Inno ja Irja armastusest sai endale väärilise järje, värske jutustus Uno ja Alexi sõprusest lummab meid kõiki. See on hea reklaam. Tõeliselt hea. Just selline hiilgav saavutus, kus summa on liidetavate järjekorrast suurem.
Raske on ette kujutada inimest, kelle lemmiklugu on taustal roikuv sõbralaul. Bensiinijaam pole lahe koht. Lepajõe pole kuulsuse tipul ja kuigi Loobigi paremad päevad on vanemal keskeal selgelt meeles, pole vanameister liiga sage külaline Kroonika esikaanel.
Võrdleme Lepajõe ja Loobi ühinemise teleklippi äriuudisega Uno ja Alexela ühinemisest. Need kaks asja pole absoluutselt võrreldavad. Tuim kommertsbürokraatia on välja mängitud inimlikus mõõtmes. Kõik on paigas ja sõnum jõuab kohale.
Meeleolu on ülimalt tabav. Ilma liigse glamuuri ja häiriva nürimeelsuseta. Asetame Alexi ja Loobi muude inimsuhetest pajatavate klippide konteksti ning näeme, et lisaks brutaalsele seksile võib humanoidide vahel olla veel midagi. Antud juhul platooniline sõprus.
See lähenemine meeldib mulle. Bensiini saab müüa ka ilma, et näitaksid lähedalt higist naisekeha või eemalt vikerkaarelippu.
Uute ühinemisreklaamide prototüüp on loodud, kahju ainult, et see hea mõte ei tulnud kellelegi pähe enne Vilma ja Kalevi abielu. Oleks saanud toreda vaatemängu, kus abilinnapea Kalev Kallo ja näitleja Vilma Luik esimeses ettejuhtuvas motellis sõbrunevad.
Autor: Sven Kivisildnik