Lühiajalised veolepingud soositud

Kristo Kiviorg 30. mai 2006, 00:00

Kuigi pikaajaline veoleping annab nii teenuse osutajale kui ka selle tarbijale ASi Tallinna Toiduveod juhataja Liivo Luidre sõnul kindlustunde, puhuvad turul hetkel siiski teised tuuled.

"Täna ei soovi veotellija vedajale tagada konkreetseid veomahte ehk teisisõnu võib tellija alati vähendada tellitavat veomahtu või vastupidi -vedaja vähendab kliendile pakutavate autode hulka," selgitas Luidre hetkeolukorda ning põhjusi, miks pikaajalised lepingud soosingus ei ole.

On ka ettevõtteid, kes pooldavad pikaajalisi lepinguid. Et hoida kokku aja- ning närvikulu iga-aastastelt läbirääkimistelt, kasutab AS Leibur tähtajatut veolepingut.

"Sellega oleme vabanenud läbirääkimiste maratonist. Enamasti kasutame standardiseeritud lepinguvorme, mida vajadusel muudame, sõltuvalt partneri soovidest ja teenuse iseloomust," sõnas Leiburi IT- ja logistikajuht Harri Touart. "Kütusehinna kõikumisest tingitud veotariifide muutumine on automatiseeritud, kõik muud tingimuste muudatused lepime eraldi kokku ja fikseerime lepingus või selle lisas," lisas ta. Turult parimat pakkumist otsivate firmade seas leidub siiski ka firmasid, kes eelistavad sõlmida pikemaid lepinguid.

Frans Maasi ekspedeerimisjuhi Jaanus Nisu sõnul on nendeks peamiselt ettevõtted, kellel on tavapärasest suuremahulisemad kaubavood, kus nii vedaja kui ka klient soovivad oma äri mingi kindla perioodi suhtes planeerida.

"Teisisõnu, vedaja on kohustatud vedama fikseeritud hinnaga sõltumata turuolukorra muutumisest. Samas võtab teenuse tellija riski kaubavoogude mahtude osas," ütles Nisu.

"Kui täna on veoteenuse ostjal vaja viia Hollandisse pool koormat 10 000 krooni eest, siis järgmisel nädala võib tekkida olukord, kus sama otsa hind on 15 000 krooni, sest sihtkohast pole vedajal midagi tagasi tuua," lisas ta.

Kui pikalt siiski veolepingut sõlmida, sõltub Nisu sõnul eelkõige teenuse tellijast endast - kas soovitakse saada maksimaalset tulu transpordituru hinnakõikumiste olukorras või lepitakse pisut kõrgemate, kuid stabiilsete hindadega.

"Lõppkokkuvõttes sõltub kõik ikkagi ettevõtte logistikust ning sellest, kas tema tööülesannete hulka kuulub pidev transporditurul võitlemine või on vedude tellimine asutuse logistiku ülesannetes vaid väike osa," ütles Nisu.

Kui pikalt keskmine veoleping kesta võiks, Frans Maasi ekspedeerimisjuht Jaanus Nisu öelda ei oska.

"Teoretiseerides võiks öelda, et optimaalne lepingu pikkus võiks olla pool aastat kuni aasta, kuna selle aja jooksul jõuab transporditurg piisavalt muutuda ning oleks aeg hinnad ja muud tingimused üle vaadata," nentis Nisu.

ASi Tallinna Toiduveod juhataja Liivo Luidre tähelepanekut mööda sõlmitakse neil reeglina lepingud kaheks aastaks. Juhul kui tingimusi lepingu lõppedes ei muudeta, pikeneb see automaatselt.

Tema sõnul määratakse teenuse hind eeldusel, et seda lepingu kehtivuse ajal ei muudeta.

"Oleme lepingus märgitud veohinna teinud kaheosaliseks, millest üks osa on fikseeritud tasu ning teine osa kütusetasu, mis on otseselt sõltuv kütusehinnast turul.

Fikseeritud tasu paneme paika aastaks ja seda korrigeerime sõltuvalt tööjõukulude kasvust või muudest asjaoludest, mida vedaja ei saa mõjutada.

Kütusetasu muudame operatiivselt iga arveperioodi lõpus vastavalt perioodi keskmisele kütusehinnale," selgitas Luidre oma saadetud elektronkirjas.

Eelistame oma transporti, kuna kontsernisiseselt on meil nii kokku lepitud. Miks see nii on, ei oska öelda.

Volkswagen organiseerib masinad Riia sadamasse, kust Baltimaade maaletoojate ühisesse omandisse kuuluv importöör need siis kohale toimetab.

Selline lahendus on teinud meie elu väga mugavaks, hoides tublisti kokku aja ning närvikulu arvel. Senist süsteemi meil muuta plaanis ei ole.

Sõltub olukorrast - kui on ühekordsed veod, siis pole lepingut vaja. Piisab, kui lepitakse kokku hinnas ja maksetähtajas.

Kui on regulaarveod, siis on mõttekam sõlmida hinnakokkulepped, maksetähtajad ning vajadusel ka täpsustatud õigused, kohustused ja vastutused pikemaajalise lepingu puhul.

Ise oleme kasutanud tavaliselt tähtajatut baaslepingut, kus kajastuvad õigused ja kohustused ning maksetähtajad kirjas. Kord aastas oleme üle vaadanud hinnad ja kütuselisa protsendi, et olla kursis turul toimuvaga ning samuti saada läbirääkimistel uut informatsiooni võimaluste ja tulevaste plaanide kohta.

Kasutanud oleme mõlemaid versioone. Üldjuhul lepitakse kokku veoteenuse baashinnad, tavaliselt aasta peale.

Muutuda võib kütuselisa protsent vastavalt kütusehinna kõikumisele. Fikseeritud hind on näiteks Eesti-sisestel vedudel.

Rahvusvahelistel vedudel on tavaks saanud fikseeritud hind, millele lisandub kütuselisa protsent.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing