Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus püüab kinnisvara tulevikutehinguid päästa
Kui miski aastas veerandi käivet kasvatab, on see edukas ettevõte või majandusharu. Ehitus seda on. Ent kui edukat elu jääb elama ehituse valmistoodang - kinnisvara?
Ehituse kui sektori hea käekäik ei tähenda seda, et kinnisvarapidu jätkub ja kinnisvarahinnad samas tempos tõusevad.
Alust nii arvata annab asjaolu, et ehitajad on kibedasti ametis ehitusloa saanud ja juba alustatud objektide lõpetamisega. Ehituslube anti 2004. ja 2005. aastal välja hüppeliselt rohkem, vastavalt 11 400 ja 11 600, kui enne buumi. Ehkki ehitusmahud on küll pidevalt kasvanud, on ehituslubade väljaandmine kaugele ette ära läinud, tööfront ootab.
Teiste sõnadega, kõigi ehitusloa saanud objektide valmisehitamine nõuab isegi ehitusmahtude kasvu juures veel mitut aastat - kui uusi ehituslube ei lisanduks, mis pole aga tõenäoline. Kulub veel seitse aastat, et realiseerida viimase viie aasta jooksul väljastatud ehitusload, kirjutas Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri Äripäevas.
Eesti firmade väljaspool Eestit ehitamine esimeses kvartalis isegi vähenes viiendiku võrra, mis ühelt poolt näitab, et töökäsi ekspordiks ei jätku, teisest küljest aga, et vahe palkades, töötingimustes pole enam nii suur, et eelistada välismaal ehitamist.
Mis puudutab kinnisvarahindu, siis siinsed alustamisjärgus, pooleli või lõppjärgus objektid on oma panuse hinnatõusu juba andnud. Kinnisvara müüdi ära klantspaberilt, reeglina enne kopa maasse löömist. Nüüd on tarvis need objektid ka füüsiliselt valmis ehitada, et pääseda lepingutesse kirjutatud sanktsioonidest. Venima jääv ehitus on suurte kulude tekitaja.
Just niisugustele kinnisvaraarendajate raskustele viitabki Maris Lauri: ehitusvõimsuste puudujääk Eestis, ehitustööde kallinemine, intressimäärade aluseks oleva Euribori tõus, mis pitsitab nii kinnisvaraarendajaid kui ka kinnisvaraostjaid.
Kinnisvaraturu segment on muutunud ses mõttes, et peab korterite ruutmeetri hinda ülehinnatuks võrreldes eramutega. Pole normaalne, et mägede vanema kolmetoalise korteri eest võis ehitada uue ja korterist suurema maja linna lähedale. Kas see tähendab, et hinnaproportsioonide taastumiseks majade ruutmeetri hind tõuseb või korterite ruutmeetri hind hoopiski langeb, on veel vara öelda.
On selge, et kinnisvaraarendus pole enam nii tulutoov kui paar-kolm aastat tagasi. Ilmselt leidub rongile hüppajaid veel tänagi, kuid tõenäoliselt ootab kinnisvaraarendajaid ees konsolideerumislaine, teisisõnu, ühinemine. Ees ootavatest ühinemistest kirjutas 26. mai Äripäevas Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas.
Praegu ehitatakse seda, mis on juba ammu maha müüdud - tegu on omapäraste tulevikku suunatud futuur- või forward-tehinguga, mille alusvara on kinnisvara. Seega on kinnisvaraarendus läinud tunduvalt mitmekesisemaks, aga ka riskantsemaks. Ehitus annab aga oma parima, et varem sõlmitud lepingud jõustuks nagu kord ja kohus.
Autor: ÄP