Enron toob uued mängureeglid ka Eestisse

Stanislav Ivanov 31. mai 2006, 00:00

Uue sajandi juhatasid sisse börsiettevõtete hiiglaslikud finantspettused. Investorite ja võlausaldajate kartused Enroni, WorldComi, Aholdi või Parmalati juhtumite kordumise eest toovad kaasa uued ja karmid mängureeglid mitte ainult avalikele firmadele, vaid ka nende koostööpartneritele, sh Eestis.

Võtmesõna, mille ümber kõik keerleb, on termin corporate governance ehk ettevõtte juhtimise ja kontrolli uued printsiibid. Tegu on reeglite ja nõudmiste kogumiga, mille rakendamine tagab firma läbipaistvuse. USAs on need piirangud koondatud Sarbanes-Oxley akti, mille nimi tuleb kahe senaatori järgi, keda pani tegutsema energiafirma Enron juhtum. Akt hakkab kehtima USAs eeldatavalt tänavu juulist. Euroopas on Sarbanes-Oxley akti analoogiks ELi 8. direktiiv, mida on plaanis rakendada järgmise aasta teises pooles.

Tegemist pole kindlasti mingi kauge meretaguse veidrusega, mis meie väikest majanduselu ei puuduta. Uutele tingimustele peavad vastama nii kõik Baltimaade noteeritud ettevõtted, olgu siis tegemist Merko või Snaigega, kui ka lääne börsifirmade siinsed tütarettevõtted ja filiaalid. Uus standard on ühest küljest küll kohustuslik, kuid teisest küljest vaadates - ka kasulik. Ta sisaldab kontrollpunkte ning see aitab firmal juhtimist paremaks muuta, annab omamoodi kvaliteedimärgi. Uued reeglid ei puuduta ainult raamatupidamist, vaid kõiki protsesse ettevõttes: haldust, sisseostu, teenuslepingud.

Rohkem IT-valdkonnast rääkides on aktis nõudmised, kui kaua peaks millist infot alles hoidma. Iga asja kohta peab olema tõend, et suudaks vajadusel üles leida, miks antud numbrid on just need numbrid. Eesti praeguses praktikas on palju numbreid kokku pandud Excelis - nad asuvad erinevate töötajate sülearvutites ja nende taasülesleidmine on keeruline.

Eesti firmad on jõudnud teatud staadiumi, kus hakatakse aru saama, et riskijuhtimine on oluline mitte ainult finantsides. Firmad hakkavad rohkem spetsialiste appi paluma. Arvan, et see tuleneb sellest, et kiire kasvu periood on läbi saanud ning käes on stabiilsuse ajajärk. Kui kiirelt kasvatakse, tuleb asjad ära teha tihti Stahhanovi meetodil. Nüüd hakatakse mõtlema, kuidas ülestöötatud firmat kaitsta. Keti tugevus sõltub selle kõige nõrgemast lülist. Mida tuleb teada?

Uued nõudmised viivad vastavusse ettevõtte äriprotsessid IT-funktsioonidega. See on keeruline, sest tavaliselt sisaldab ühe äriprotsessi toetamine mitut IT-protsessi. Samas on see oluline, sest IT-majandus ei põhine siis enam serveripõhisel juhtimisel, vaid IT-teenuste põhisel juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus server võib töötada, aga võrk on maas ja IT-teenus pole kättesaadav.

Igal protsessil on oma kontrollpunktid ning neid tuleb täita. See viib miinimumini igasuguse onupojaliku äritsemisvõimaluse, ? la ostujuht ostab midagi sõbra käest. Mõeldamatu on, et protsessi kirjeldus on küll kaustas olemas, aga kaust seisab kapis - firma areneb ja kasvab, kuid protsess ise ei arene.

Kui firma organisatsiooni uuendatakse, tuleb muuta protsessi kirjeldust - äkki on mõni kontrollprotseduur osutunud üleliigseks. Rollide kirjeldus ja ühendamine konkreetsete inimestega aitab riske vähendada. Tihti on nii, et töötajatel on süsteemis liiga palju õigusi.

Võib-olla tundub see kõik liiga paranoilisena, kaugena või mõttetu lisakuluna. Tõepoolest, Enroni mõõtudes krahhi pole Eestis olnud, kuid siinsest ärikultuurist on küllaga näiteid, kus on mindud vastuollu nii õiguse kui ka õiglusega. Meenutagem kas või Daiwa skandaali või Maapanga juhtumit, LHV või Hanschmidti teemat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing