Logistika põhimõisted (11. osa)

Rubriik selgitab logistikas enim kasutatavaid mõisteid, lühendeid ja väljendeid.

lepinguline ladu - teenusepakkuja ladu, mis osutab laoteenuseid ühele või mitmele kliendile. Lepinguline laopidaja tegutseb üldjuhul täpselt kliendi määratud tingimustel, osutades sageli lisaks tavapärastele laoteenustele mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid.

Suhteliselt uus laopidamise vorm, mis kujutab endast kombinatsiooni privaatsest ja avalikust teenindamisest. Koostöö aluseks on pikaajalised kokkulepped. Nendega võidakse sätestada, et laopidaja osutab kliendile ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid, nagu koostamine, pakkimine ja markeerimine. Logistikafirmade laod kujutavad endast tavaliselt kombinatsiooni lepingulistest ja avalikest ladudest.

lepinguline logistika - logistiline outsourcing. Logistiliste teenuste ostmine teiselt ettevõttelt pikema perioodi jooksul kindlaksmääratud tingimustel kokkulepitud tasu eest. Pikaajalise koostöö tingimused, osapoolte õigused, kohustused ja vastutus määratletakse üldjuhul kirjaliku lepinguga

liiklemiskeelud - seitsmes Euroopa Liidu riigis - Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Luksemburgis - kehtivad raskeveokite suhtes nädalalõpu ja ööaja sõidukeelud. Enamikus riikides kehtib nädalalõpu sõidukeeld laupäeval alates kella 7 hommikul kuni pühapäeval kella 24ni.

lisaväärtus - kaubale logistilises ahelas täiendava väärtuse andmine, mis suurendab selle ihaldusväärsust lõpptarbijale. Enamasti osutavad lisaväärtusteenuseid logistiliste teenuste tootjad - vedajad ja laopidajad. Levinumateks lisaväärtusteenusteks on kaupade vedu, kaupade käsitsemine laos ja terminalis, pakendamine, sildistamine, müügikomplektide koostamine jne. Lisaväärtuse andmine on kliendi ootustele vastamine, ületades tavateenuse normid.

logistikaettevõtte ladu - logistikaettevõtte avalik või lepinguline ladu või nende kombinatsioon. Kolmanda osapoole ladu, mille puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija tagab kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt tehtud tööle ja laoruumide kasutamisele.

logistikakulud - kulude liik, mis on põhjustatud logistiliste toimingute sooritamisest. Suurema osa logistikakuludest annavad transport ja ladustamine. Arvestatav osa logistikakuludest on põhjustatud ostmisest, kaupade käsitsemisest, tollimisest, dokumentide vormistamisest, lisaväärtusteenuste osutamisest jms. Logistikakulusid arvutatakse üldjuhul suhtena toote müügihinda (KM=0). Vahel on vaja hinnata logistikakulude suurust võrrelduna kogukulude ehk toote omahinnaga.

logistiline ahel - logistics chain. Logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistilisi toiminguid ehk funktsioone.

logistiline konkurentsivõime - tõhusus, mida ettevõte/tarneahel võib tervikuna oma klientidele pakkuda.

Autor: ÄP