Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tellissein kardab katkisest rennist seinale voolavat vihmavett

Eneken Laasme 31. mai 2006, 00:00

Tavaliselt hoone tellistest siseseinu lagunemisprobleemid ei kummita, ka õigest kivist laotud välisseinad on õige niiskusreþiimi puhul kauakestvad.

Kui aga on tekkinud praod ja lõhed, mis aja jooksul niiskuse ja temperatuuri koosmõjul suurenevad, hakkab sein lagunema.

Põhjuseid võib olla mitmeid. "Peamisteks tellisfassaadi lagunemispõhjusteks võivad olla ikkagi kas materjali kvaliteet, projekteerimis- või ehituslikud vead," sõnab ASi Wienerberger Terca telliste tootejuht Eduard Rõþov. "Ohtlikud on ka seina sattunud liigniiskus ja külmakahjustused," lisab ta.

Ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) juhataja Tarmo-Andre Elvisto kinnitusel põhjustavad tellise lagunemist pigem vana tellisseina temperatuurikõikumised ning soolad. Lisaks sellele on ohtlikud vundamendi vajumine ja deformatsioonipraod.

Tänapäeval on hakanud lagunema peamiselt Nõukogude ajal ehitatud Aseri tellistest seinad. "Sellised tellised tuleb katta krohviga või tuleb need hooned hoopis lammutada, sest see kivi on liiga tihe ning ei anna ilmastikuoludele vastavalt võimalust paisuda või kahaneda ning hakkab lagunema," sõnab OÜ Ralos Kivi juhatuse esimees Peter Kahem.

Tarmo Elvisto kinnitab, et Nõukogude-aegsetes majades väljastpoolt lahti jäetud tellist, mis ei olnud ette nähtud väljas kasutamiseks, on võimatu parandada ning selline tellis tuleb lihtsalt kinni katta.

Seevastu püsivad vanad keskaegsed käsitsi valmistatud tellised ka korduvkasutuses.

Eduard Rõþovi kinnitusel ei vaja tellisfassaad üldjuhul siiski erilist hooldust, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud.

Enne, kui hakata vana tellisseina korrastama, tuleb selgeks teha, mispärast sein on hakanud lagunema. Lisaks sellele määrab korrastamise meetodi see, kas tellissein asub väljaspool, nt fassaad, korstnapits või aed, või hoopis siseruumis, nt vahesein, korsten või ahjuvooder.

Üldjuhul tuleks telliseid puhastada pesu ja harjamise ning pesuainetega survepesu teel. Kastmist tuleks alustada altpoolt ning liikuda järjest ülespoole. Soolade eemaldamiseks kasutatakse savikompresse.

Vuugid tuleb aga parandada varem kasutatud sobiva seguga. "Kindlasti ei tohiks kasutada liivapritsi, kõvasid mörte, kunstlakke ja -vaike," sõnab Elvisto.

Remonditegija peamiseks veaks tellisseina korrastamisel ongi vale segu kasutamine: vana seina, kus kunagi oli kasutatud lubimörti, hakatakse parandama kõva tsementmördiga, kuigi lubimörti tuleks kasutada ka remondi korral.

Sageli on lagunemine alguse saanud niiskusest: tuleks jälgida, et räästad ja vihmaveetorud oleksid terved ega laseks vett seinale.

Vanad tellised on nagu tänapäevasedki, eri kõvaduse ja poorsusega ning vastavalt sellele ka eri kohtades kasutatavad.

Kõige kõvemad ja kallimad on klinkertellised, mis nõuavad valmistamiseks eriti aeganõudvat ja hinnalist tehnoloogiat, olles samas kõige vastupidavamad ja kvaliteetsemad. "Kui kivi on õigesti valmistatud ja normaalselt katusega kaetud ning vundament ei vaju, peab tellissein vastu sadu aastaid," kinnitab OÜ Ralos Kivi juhatuse esimees Peter Kahem.

Ka Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo-Andre Elvisto soovitab vaadata, kui usaldusväärne on tootja ning kasutada tellist seal, kus seda on ette nähtud. "Näiteks ka Eestis toodetavad Wienerbergeri tellised on kvaliteetsed," sõnab ta. "Meie kliimas tuleb arvestada eriti suure vastupidavusega, sest külmumis- ja sulamistsüklid on sagedased. Samas peab tellissein olema korralikult vuugitud."

Vana tellise eelis on see, et neid ei tule enam juurde ning neid on võimalik leida unikaalsete kirjade, värvide ja kvaliteediomadustega. Niisugused kivid on nõukogude ajal toodetuist enamasti tunduvalt vastupidavamad.

"Tänapäeval on hakatud tootma kallihinnalist vana tellise sarnast rohmaka kuju, varieeruva vormi ja eri värvivarjundiga tellist," sõnab Elvisto. Samuti on Eestis jälle tootma hakatud käsitsivalmistatud tellist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing