Eelarve kasv pidurdub pärast valimisi

"See dokument annab ministeeriumidele kindluse järgmise nelja aasta rahastamiseks," ütles pressikonverentsil rahandusminister Aivar Sõerd, kelle sõnul on nende prognoosid võrreldes teistega konservatiivsed.

Kui ministeerium prognoosib majanduskasvuks lähema nelja aasta jooksul enam kui 7 protsenti aastas, siis näiteks Eesti Panga viimane analüüs näitab majanduskasvu aeglustumist alla 7 protsendi juba kahe aasta pärast. Tänavu ehk valimiseelsel aastal kasvas eelarve ligi 15 protsenti, ligi 61,5 miljardi kroonini, ja järgmisel aastal kasvab veel vähemalt 18 protsenti, sest rahandusministeeriumi hinnangul kasvavad tulud 2007. aastal 72,5 miljardi kroonini. Osaliselt on kiire eelarvekasv seotud välisabiga, mis kasvab järgmisel aastal poole ehk 3 miljardi krooni võrra ja veel sama palju aasta hiljem.

Res Publica esimees Taavi Veskimägi oli strateegia suhtes kriitiline. "Eelarvemahu 18protsendiline kasv näitab ka selgelt, et euro kasutuselevõtu eesmärki valitsus tõsiselt ei võta. Pigem eelistatakse valimiste eel minna kulutamise teed," rääkis Veskimägi, kes kartis, et sellises mahus riigi kulutuste kasv ning uute projektide algatamine tähendab ilmselt ka uusi hinnatõuse niigi piiri peal toimival ehitusturul.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Eiki Nestori pani muretsema, et strateegia ei vasta küsimustele, kuidas tagada riiklike pensionide stabiilne tõus ning kuidas täiendavalt rahastada tervishoidu. "Need on mõlemad rahamahukad ehk kulukad teemad ja võimul olev valitsus ei suuda või ei ole võimeline neile vastust leidma," lisas ta.

"Strateegia elluviimine tagab Eesti kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majandusliku arengu," kinnitas Sõerd ja lisas, et strateegias esitab valitsus oma poliitilised põhimõtted, tegevuse peamised eesmärgid ning majandusolukorra analüüsi ja arenguprognoosi, sealhulgas valitsussektori tulude prognoosi.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder pidas strateegia eesmärke positiivseteks. Tema hinnangul on tegemist mahuka ja olulise dokumendiga, milles kajastuvad ka ELi järgmise finantseerimisperioodi vahendite kasutamine.

Teder lisas, et eelarvestrateegias nähakse ette juba konkreetsed rahanumbrid osa tegevuste, valdkondade ja objektide rahastamiseks ning toetuste maksmiseks. "Ilmselt oleks päris paljudel ettevõtjatel kasulik sellele pilk peale heita. Võib tulla kasuks oma tegevuste planeerimisel," sõnas Teder.

Eelarvestrateegia maht on 335 miljardit krooni, millest ligi 49 miljardit moodustavad välisvahendid. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on tulubaas traditsiooniline: "Laekumised siit e-riigist ja välisvahenditest."

Peaminister Andrus Ansip nimetas järgmise aasta eelarvet turvalise Eesti eelarveks. "Täna (eile - toim.) kinnitatud riigi eelarvestrateegia on aluseks sellele, et 2007. aastal saab Eesti eelkõige turvalisuse suurendamisse ja julgeoleku tagamisse panustava eelarve," ütles Ansip. Tema sõnul on riigi julgeoleku tagamine esmatähtis ning sõjaväe rahastamise kõrval kasvavad lähiajal kulutused politseile, päästeametile ja piirivalvele.

Res Publica esimehe Taavi Veskimägi sõnul räägivad numbrid teist keelt. "Avaliku korra ja julgeoleku osakaal kogueelarvest kahaneb igal aastal, sealhulgas 2007," ütles ta, lisades, et sisejulgeoleku valdkonna eelarve kasv on keskmisest mitu korda väiksem (nt 2007. aastal 3 korda). Samuti kasvavad Veskimägi sõnul keskmisest aeglasemalt hariduse ja tervishoiu eelarve (õpetajate palk ligi 8% samas kui keskmine palk 10,4%).

"Juulikuus peaks kabinet 2007. aasta eelarvekava üle vaatama," ütles rahandusminister Aivar Sõerd, kelle sõnul saab selle septembris vastu võtta.