Kahest garantiiaastast piisab

Monica Raud 01. juuni 2006, 00:00

Ehitusseadus ütleb, et ehitise garantii peab olema vähemalt kaks aastat. Elamuehituses üldjuhul sellega ka piirdutakse. "Praegune ehitusturu seis on selline, et ehitaja on jõupositsioonil ja naljalt oma tööle üle kahe aasta garantiid ei anna," kostab OÜ Acto Consult peainsener Margus Sarmet. "Teoreetiliselt on kaks aastat piisav - see on kaks kütteperioodi, mille jooksul peaks ilmnema enamik pisivigu, nagu väljakuivamised, praod, katuse läbilaskmine ja muu säärane."

Sarmet lisab, et palju on juttu sel teemal, et kui taskunoale antakse mõnikord eluaegne garantii ja jalgrattale mitu aastat, siis kuidas nii suurel asjal nagu maja on vaid kaheaastane garantii. "Mina ei võrdleks nii erineva kasutusintensiivsusega asju," ütleb Sarmet.

"Mina ütleksin nii, et see kaks aastat ei ole iseenesest vähe," lausub ka ASi Telora-E ehitusdirektor Peep Pitsner. "Otsesed töökvaliteedist tingitud puudused peaksid selle aja sees välja tulema." Varjatud vead ja konstruktsioonivead kahe aastaga muidugi ei ilmne. Kui ilmnevad, siis on tegemist väga kehva ehitusega. Mõnikord ei piisa kahest aastast ka vigade puhul, mis on seotud kliimatingimustega. Näiteks kui kaks aastat järjest on soe talv, siis ei ilmnegi probleemi, et küttesüsteem ei kannata välja 25 külmakraadi.

Kui kümne aasta jooksul pärast ehituse lõppu ilmneb mõni ebakvaliteetsest ehitusest tingitud viga ja see on kohtus tõestatav, siis kuulub see tsiviilvastutuse alla. Selline viga võib olla tingitud näiteks kokkuhoiu nimel ebasobivate materjalide kasutamisest. "Kui maja projekteeritakse ja ehitatakse, siis tuleks ikka mõelda, kust annab kokku hoida ja mis on need kohad, mille hilisem ümbertegemine läheb väga kalliks," räägib Pitsner. Ehitusala kohtuvaidlused on pikad ja keerulised.

Kui ehituse garantii on miinimum kaks aastat, siis ehitises kasutatud seadmete ja toodete puhul on see alates kuuest kuust. "Kui tootja annab katusematerjalile 10 aastat garantiid ja viga on tingitud materjalist, on see kivi tootja kapsaaeda. Kui viga on katuse paigalduses, siis on see ehitaja viga ja garantii sellele on alates kahest aastast," tõdeb Margus Sarmet.

"Muidugi näeks tellija hea meelega, et ka seadmetele kehtiks kaheaastane garantii, ostab tema ju hoone kui terviku," sõnab Telora-E juhatuse esimees Valter Napits. Peep Pitsneri arvates oleks lepingus mõistlik sätestada, et kui tootja annab seadmele kuus kuud, siis ehitaja annab lisaks 1,5 aastat - muidu tekib palju vaidlusi, mis on seade ja mis mitte.

Kuid kindlasti peab meeles pidama, et ka kaheaastane garantii ei kehti vigade puhul, mille põhjuseks on hoone ebasihipärane kasutamine või puudulik hooldus. Pitsner toob näiteks, et on olnud juhuseid, kus viga on tekkinud puuduliku hoolduse tõttu. "Päris hooldusvabasid asju ei ole olemas. Isegi kui nii reklaamitakse," kinnitab ta. Hea tava näeb ette, et hoonega antakse kaasa hooldusjuhend.

Mis projekte puudutab, siis tõdevad omanikujärelevalve spetsialistid, et eramajade puhul on suur probleem nõrgad projektid. Nimelt soovitakse kokku hoida ja tellitakse ainult arhitektuurne projekt. Ehitajal oleks vaja aga projekte ka konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kohta. Vägagi soovituslik on tellida kõik projektid täiskomplektina ühest firmast.

Telora-E ehitusdirektori Peep Pitsneri sõnutsi ei ole eratellija jaoks peamine probleem mitte garantiiaja kestus, vaid see, kuidas saada ehitaja vigu likvideerima. "See, et ehitajad ei taha tulla garantiiajal probleeme kõrvaldama või teevad seda suure hilinemisega, pole mitte ainult väikeste ja tundmatute firmade probleem, vaid ka suuremate," tõdeb Pitsner. Ehkki väiksemate tegijate puhul on suurem tõenäosus, et nad ei taha midagi teada ilmnenud probleemidest.

OÜ Acto Consult peainseneri Margus Sarmeti sõnul ei ole kõnealune probleem siiski liialt suur, kuigi seda tuleb ette.

Pitsner ütleb, et suuremate projektide puhul on tavaks, et tellija jätab omale "ora", millega ehitajat vajadusel "torkida". Teisisõnu - jätab osa ehitise maksumusest maksmata ja teeb seda garantiiaja lõpus. Tavaliselt on selline garantiitagatis mõni protsent ehitise maksumusest. Et ka ehitajale kindlustunnet anda, võiks kasutada lisaks panga või kindlustusfirma garantiid või deposiiti.

Üks põhjuseid, miks ehitusfirmad ei ole väga innukad probleeme lahendama, on see, et neil võib olla võrdlemisi tülikas ja kulukas sõita oma vanale objektile ning kaasata sinna töölisi, kellel juba uus ehitus käsil. See ei ole muidugi vabandus. Halb on see, et ehitusseadus ei ütle, kui kiiresti peab ehitaja oma tehtud vead parandama. Seaduses on kirjas vaid, et seda tuleb teha mõistliku aja jooksul. Peep Pitsneri hinnangul võiks seda täpsustav punkt lepingus sees olla.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing