Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaunis ja vajalik kultuuritempel

Tiina Kolk 01. juuni 2006, 00:00

Suurem osa Eesti raamatukogudest asub selleks kohandatud majades. Spetsiaalseid hoidlateks ehitatud hooneid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda - Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusraamatukogu ja Pärnu raamatukogu. Nüüd on omaette ehitises asuvate kogude ritta lisandunud Pääsküla raamatukogu.

Arhitektide Peeter Pere ja Urmas Muru projekteeritud kahekordne kuupjas raamatukoguhoone on planeeritud ja kujundatud väga lihtsalt. Avaras pikkade riiulitereaga ruumis on õhku ja avarust nii raamatutele kui ka lugejatele.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate konkursil pälvisid sisearhitekt Katrin Kaevats ja Peeter Pere 2005. aasta ühiskondliku interjööri preemia Pääsküla raamatukogu siselahenduste eest.

"See maja oli þürii eriline lemmik - hea atmosfääriga sotsiaalselt tundlik tervik, õnnestunud detailid," kommenteerib þürii esimees Mari Kurismaa. "Näiteks robustne betoontrepp, Peeter Pere vineerikunst või Katrin Kaevatsi disainitud laest alla rippuvad nagid, mis kunagi ei jää koristajale jalgu."

Erilise arhitektuuriga maja märkab aedlinnas igaüks. Ühelt poolt on lakoonilise joonega hoone kaetud suurte maast laeni ulatuvate akendega, millest avaneb vaade naaberkruntidele. Otsaseinad on "läbitulistatud" väikeste aknaaukudega ja tagasein on viimistletud siberi lehisest laudisega, mis on rühmitatud mõõdetud sammuga. Põgusal vaatlemisel jätabki maja puithoone mulje, aga kui süveneda metallist "kinnitustriipudesse" laudises, võib aimata selle all vastupidava betooni olemasolu.

Tellija soovis võimalikult hooldusvabade materjalide kasutamist. "Siberi lehis kui väga vaigune puit peab meie ilmastikusurvele hästi vastu," täheldab Urmas Muru.

Raamatukogu projekteerimise õiguse lunastasid arhitektid Muru ja Pere kutsutud konkurssi võites. Tookordne eskiis erineb siiski mõnevõrra praegusest hoonest. Nagu ikka riiklike hoonete projekteerimisel tuleb arvestada etteantud kasina eelarvega, aga see asjaolu virgutab ka ajusid ragistama, et paremaid lahendusi leida.

Maja projekteerimiseks oli aega, sest riigiveskid jahvatavad kaua ja enne raha eraldamist ju ehitama ei hakata. "Juba eskiisiperiood oli piisavalt pikk, et kõik nüansid läbi kaaluda," meenutab Peeter Pere. Maja ehitati üle kahe aasta. Õnneks juhtis ehitust üks ja sama mees, kes sai sellest väga hea kooli. Ehitaja - SCE Grupp - kasvas koos projektiga.

Nüüd avaneb külastaja ees kaunis terviklik keskkond. Isegi see, et hoone hõlmab peaaegu tervet krunti, ei ole häiriv tänu alumise korruse terrassile.

Raamatukokku sisenedes püüab pilku suur rohmakas betoontrepp. Töö erinevates etappides oli see ruumidominant ka teistsuguse näoga kui praegu. Sisearhitekt Katrin Kaevats venitas ja mõõtis neid auke trepipiiretes hoolega ja kaua, enne kui tulemusega rahule jäi. Nüüd ei oskaks seal teistsugust treppi üldse ette kujutada kui see kerglaste aukude ja suhteliselt raskepärase vormiga loodud muster. "See trepp on parim illustratsioon raamatukogule, kus on nii mõttetus kui ka mõte koos," lausub Muru. Treppi pidi ka ehitaja uuesti tegema, sest esimesel korral kahe silma vahele jäetud detailid tuli siiski korralikult teostada.

"Raamatud on helineelavad ja -summutavad. Tühjana kõmiseks siin betoonmajas kui kirikus," nendib Pere.

Raamatukogu sisearhitektuur on samuti lakoonilise joonega. Kogenud tellijal oli oma nägemus, mida on vaja teha. Kõikidesse ettepanekutesse süvenemine võttis aega, aga nüüd on selles hoones väga palju nutikaid ja ökonoomseid lahendusi.

Näiteks mõjuvad lakke paigaldatud standardsed perforeeritud ja painutatud plekkplaadid ning nende vahele peidetud valgustid väga esteetiliselt. Oma lihtsuses on geniaalsed Katrin Kaevatsi kavandatud betoonlaest allatulevad nöörist rippnagid. Vähem ruumi võtvat ja "õhulisemat" nagi ei ole võimalik disainida!

Ka raamatukogu lauad ja ajakirjade kapi kavandas noor sisearhitekt. Nägusad mattklaasist otsaseinaga riiulid olid algselt kõige tavalisemad metallist raamaturiiulid, millele Kaevats lisas klaasid ja väljatõmmatava abilaua, millele saab raamatuid toetada.

Raamatukogu juhataja Virve Edro pole kiidusõnadega kitsi, sest uus hea auraga maja on neile palju uusi külastajaid toonud. Muidugi on ka praegune asukoht parem, sest need, kes käivad üle tee asuvas poes, põikavad ka raamatukokku. "Algul tulid paljud uut maja lihtsalt uudistama, aga raamatukogu inimlik mõõde on neist meie lugejad teinud," räägib Edro. Alumisel korrusel on kodulaenutus ja ülemisel lugemissaal, internetipunkt, lastenurk. Laupäeviti on maja külastajatest tulvil - tullakse perega. Seni kuni vanemad ajakirju loevad, saavad võsukesed tegutseda samas "lastepoolel" raamatuid vaadates või mängides.

"Kuna meie raamatukogus on kogu fond avariiulitel, siis on külastajatel väga mugav meelepärast lugemist otsida," sõnab Edro.

Arhitekt Peeter Pere tõi raamatukokku ka kunsti. Teisel korrusel trepi vastas eksponeerib ta osa oma Veneetsia biennaali kollektsioonist. Maja projekteerinud arhitektid ei ole ühtegi detaili juhuse hooleks jätnud ning nii on sündinud kaunis ja funktsionaalne kultuuriasutus.

Fotod: Veiko Tõkman

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing