Leedu poliitiline kriis lammutas valitsuse

Tõnis Arnover 01. juuni 2006, 00:00

Eelmisel nädalal oli Leedu julgeolekuteenistus korraldanud Tööpartei peakontoris läbiotsimise, kuna erakonda kahtlustatakse rahaliste annetuste vastuvõtmises Vene eriteenistustelt või offshore-firmadelt, samuti pistise saamist seoses ELi fondide abirahaga.

Selle peale teatas eile president Valdas Adamkus, et ei usalda enam tööparteilasest tervishoiuminister Zilvinas Padaigat ega kultuuriminister Vladimiras Prudnikovast. President soovitas korraldada parlamendis usaldushääletuse tööparteilastest sise-, majandus-, justiits-, tervishoiu- ja kultuuriministrile.

Adamkuse sõnul on Leedus tegemist tõsise poliitilise kriisiga. "Tööpartei poliitikute era- ja avalike huvide küüniline segiajamine kahandab leedulaste usaldust riiklike institutsioonide vastu," ütles president.

Presidendi avaldusele vastas Tööpartei kõigi oma ministrite valitsusest tagasikutsumisega. Enne seda, aprillis, oli koalitsioonist lahkunud Uue Liidu erakond, kui nende liidrile Arturas Paulauskasele oli Seimi esimehe kohal umbusaldust avaldatud. Nüüd, kus ka Tööparteid enam valitsuses ei olnud, kahanes valitsuse toetus 141kohalises parlamendis 31-le.

Selle peale ei jäänud sotsiaaldemokraadist peaministril, 73aastasel Algirdas Brazauskasel muud üle, kui öelda raadio otsesaates, et nüüd ei ole enam muud võimalust kui peaministri kohalt tagasi astuda. Ühtlasi ta kinnitas, et ei kavatse uut valitsust kokku panna. "Olen olnud peaminister viis aastat. Nüüd on uue põlvkonna kord," ütles ta.

Leedu Seimi korralised valimised peaksid toimuma 2008. aastal. Nagu ütles SEB Vilnius Bankase peaökonomist Gitanas Nauseda Äripäevale, olid praegused sündmused 2-3 kuud tagasi alanud poliitilise kriisi loogiliseks lõpuks.

Ta ennustas, et kõigepealt üritatakse kokku panna uut valitsust. Ent kuna enamusvalitsust on äärmiselt raske moodustada, võivad need katsed luhtuda, ja siis tulevad ilmselt erakorralised valimised.

Hinnates poliitilise kriisi mõju majandusele, ütles Nauseda, et negatiivselt võib see mõjutada Mažeikiu Nafta müüki Poola PKN Orlenile. Tehing vajab parlamendi kinnitust.

Mõju sisemajandusele jääb majandusanalüütiku hinnangul väikseks, kuna seal kestab buum ja arenguväljavaated on hetkel head. Samuti ei tohiks see mõjutada eurole üleminekut, mis niikuinii viibib.

Leedu julgeolekuteenistus otsib jälgi ka kolme vene ärimehe - Jakov Goldovski, Dmitri Buriaki ja Mihhail Tšiorni - tegevusest Leedus. Hiljuti olevat nad külastanud peaminister Brazauskast. Buriak on esindanud Austrias registreeritud tundmatut firmat Baltic Holding, mis väidetavalt olevat huvitatud Mažeikiu Nafta ostmisest. Goldovski on aga seotud Vene gaasimonopoli Gazpromiga, mille üht tütarfirmat ta juhib.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing