Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülikool sai, mida vajas

    Kes Uus-Sadama tänavas asuva Tallinna Ülikooli õppehoone juurde esmakordselt sõidavad, võivad isegi üllatuda, et uus koolihoone nii märkamatu on.
    Väljastpoolt tundub olevat tegemist neutraalse kortermajaga, mis on ahvatleva asukohaga krundile vaevu-vaevu ära mahutatud ja Narva maantee õppehoonega tunnelit pidi ühendatud. Uus-Sadama tänava õppehoone plussid ilmnevad hoopiski hoones sees: välisfassaadile ei pandud rõhku juba sellepärast, et tulevikus jääb uus õppehoone veelgi enam suuremahuliste uusehitiste piiramisrõngasse.
    Uus maja võimaldas täita nii mõnedki tingimused, mis ülikoolil seni täitmata olid. Näiteks koondati instituudid kokku ühte majja, lahendati konverentsisaalide puudus ning tagati liikumisvõimalus ka invaliididele. Tallinna Ülikooli haldusdirektori Margus Talsi arvates ongi uue maja suurim pluss, et see mahutab instituudid, mis varem mööda linna laiali paiknesid. "Töökohad tehti instituutidele vastavas mahus ja arvestati ka erivajadustega - näiteks Ökoloogia Instituudi puhul tuli mõelda kanalisatsioonile, tugevamale ventilatsioonile ja teha vajalikud laborid," räägib Talsi.
    Tallinna Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villigi sõnul tuli instituutide soovide arvestamisega ehituse käigus ka segadusi ette: "Näiteks ehitati vahepeal kaks kabinetti üheks auditooriumiks, siis aga taheti jälle kabinette tagasi. Vahepeal oli paigaldatud juba auditooriumile sobiv ventilatsioon, nii et kui inimesed sisse läksid, tõusid neil tuuletõmbusest juuksed püsti." Ventilatsioon oli võimalik siiski nõrgemaks reguleerida.
    Ülikooli koondumist ühtseks tervikuks on enim tunda õppehoone avaras aatriumis. See on suur ruum maja südames, kus saavad kokku erinevate teaduskondade inimesed. "Sellisest ühisest ruumist tundsime varem kõige rohkem puudust," ütleb Talsi, vaadates aatriumit, mille pingid ja toolid on hõivanud tudengid.
    Sellel aatriumil on tegelikult kaks funktsiooni: esiteks annab ta tudengitele koosolemise koha ning teiseks valgustab kogu maja seestpoolt. Tulevikule mõeldes ei ole lootma jäädud maja välisseinas asuvatele akendele, sest praegu kabinettidest avanev merevaade kaob, kui kõrvalasuvad krundid täis ehitatakse. Seega on arhitektid toonud valguse majja laest ning aatriumi kaudu saavad valgustatud ka muud ruumid.
    Varem tundis Tallinna Ülikool puudust ka konverentside korraldamise või suurte loengute pidamise võimalusest.
    Nüüd on majas mitu suurt auditooriumi ning ka moodne konverentsikeskus, mida saab samuti ülikooli tarbeks kasutada. "Grafoprojektoriga ei ole siin midagi teha," ütleb Tallinna Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villing, kelle sõnul saavad nad nüüd videokonverentse pidada ja 250kohalises saalis on olemas ka tõlkekabiinid.
    Tallinna Ülikooli haldusdirektor Margus Talsi ütleb, et tehnika on tõesti nii moodne, et alguses on kavas juurde panna sildid, et lektorid mõistaks moodsat tehnikat kasutada. "Praegu peavad tehnikud päris palju selgitustööd tegema."
    Talsi sõnul tingis vajaduse uue maja järele aga eelkõige ülikooli järjest suurenev tudengite arv, viimase kümne aastaga on tudengkond kasvanud märgatavalt. 1992. aastal õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 3530 üliõpilast, 2006. aastal õpib Tallinna Ülikoolis juba 7455 üliõpilast. Võrreldes vanemate ülikoolihoonetega, on oluliselt paranenud kaldteed ja teised invaliididele mõeldud võimalused. Varem ei saanud kaldteid korralikult rajada kas siis maja arhitektuuri pärast või ei tahetud enam vanadesse majadesse investeerida. Uus maja võib aga uhkeldada laugete kaldteedega, mida on arvatavasti märksa mõnusam kasutada kui vanemates hoonetes olevaid metallrenne. Uus-Sadama 5 õppehoone avati 6. veebruaril 2006. Ruumid said selles 9000 m" suuruses hoones kasvatusteaduste teaduskond, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute, haridusuuringute, Eesti demograafia ning õkoloogia instituut ja täiendõppekeskus.
    Autor: Ester Vaitmaa
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.