Väikelinn Elva

Epp Alatalu 01. juuni 2006, 00:00

Vaikne suvituslinn Elva jääb Tartust 25 kilomeetrit lõuna poole.

1886-1889 raudtee ehitamisega alguse saanud Elva sai 1938. aastal linnaõigused. Elanikke on siin ligi 6300. Linna pindala on 10 km", üle kolmandiku linnast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. Linna läbib Elva jõgi ja seal on kolm järve - Verevi järv, Arbi järv ja Pulga paisjärv.

Kinnisvarafirmade kodulehtedel leiab Elva eluruumipakkumisi nii vanadesse kui ka päris uutesse majadesse. Kolmekorruselises elamus asuv kuuekümne ruutmeetri suurune korter maksab praegu keskmiselt 700 000 krooni, viiekümne ruutmeetri suuruse kodu saab soetada umbes poole miljoni krooni eest.

2005. aasta lõpus võeti vastu Elva üldplaneering ja seal on näha, kus on ja kuhu jääb elamumaa, tööstuspiirkond, kuhu mida ehitada saaks.

Elval oma vaba maafondi polegi, linnale kulub vaid 2,9% maadest ja need on koolide ja teiste sotsiaalobjektide all. Arbimäe kaldale jääv vaba maa kuulub riigile, enamik on erakätes.

"Elamuehituses järgime kindlasti, et senistele elanikele ei tehtaks liiga, et ei 5, 10 ega 20 aasta pärast ehitataks nende eramu ette 50korterilist elamut," ütles linnapea Urmas Kruuse, kes näeb ju, mis teistes linnades, eelkõige Tallinnas, toimub. Kõrgustest nii palju, et kolmekorruseline maja on Elvas juba vaat et kõrghoone, see seab piirid.

Tõsi, Nooruse tänavas on ka viiekorruselised majad, ja sinna mahuks vast veel paar samas kõrguses elumaja ehitada, aga viiekorruseline ei ole üldjuhul siiski Elva maja. Ja Arbi järve äärde, kus on vene aja lõpus pooleli jäänud kultuurikeskuse karkass, saab ehitada senise mahu järgi, sest selle suurusega on linnarahvas harjunud. Teine karkass, nõukogude ajal valmis ehitamata jäänud vanadekodu, on lammutatud. Metsa sees olev ehitusplats on juba eramukruntideks müüdud ja majadki püsti. "Kui kinnisvaraarendajad plaanivad linnas ehitama hakata, siis suuremate majade puhul on kõrgusepiiranguks 3-4 korrust," ütles linnapea.

Elva kasvab pidevalt suuremaks. Tänu Otepäält, Viljandist, Põltsamaalt või näiteks Tartust juurdetulijaile on kasv 20 inimest aastas. Samas ei ole siin Viimsi efekti - praegu ei ole puudust lasteaiakohtadest ja ka koolides on ruumi. Ehk on seegi üks põhjus, miks mujalt Elvasse kolitakse.

Sel sügisel läks koolides esimesse klassi sada last, neist 75 elvalast. Praegu ongi linnavalitsuse eelisülesanne teha korda lasteaiad ning seejärel koolid koos raamatukoguga.

1870. aastal Eestisse jõudnud raudteeliiklus on jätnud meile rikkaliku ja omanäolise arhitektuuripärandi, mille üldseis pole täna kiita ja edasine saatus raudtee ja rongiliikluse arengute praegusel taustal enamasti lahtine. Tsaariajal vene inseneride ja iseseisvuse perioodil kodumaiste arhitektide koostatud tüüpprojektide järgi püstitati sageli kõik ehitised alates peahoonest lõpetades käimlate-kuuridega.

1889 käiku antud Tartu-Valga ja Valga-Petseri liinide jaamadesse (välja arvatud suuremad sõlmjaamad) rajati ühekorruselised rikkalikult dekoreeritud puidust tüüphooned. Elvassegi ehitati ühekorruseline poolkelpkatusega väikest tüüpi puitjaamahoone, samasugune on veel alles Lepassaares Valga-Petseri raudtee ääres ning selline oli ka Sangastes.

Elva tänaseks laiendatud vaksalihoone on muinsuskaitse all, kuid üsna räämas ja lagunemisohus. Möödunud suvest on jaamahoone omanik Elva linn, siis koostati ka taotlus kogu piirkonnale olulise vaatamisväärsuse restaureerimiseks ja kaasaegse matkakeskuse loomiseks.

Muinsuskaitseamet kooskõlastas vaksalihoonele uue elu andmise: "Elvas on tegu ühe esinduslikuma näitega raudteejaamaesisest pargist ja tänapäeval ka õnnestunud näitega sellest, et raudteejaamas saab hoida erinevaid liikumistega seonduvaid tegevusi."

Hoonele uue funktsiooni andmine on üsna ootuspärane, sest Elva ümbruse loodusrajad on matkajaid täis ning ootavad loodusesõpru kaugemaltki kui Tartu maakonnast. Elvas peatub kaheksa reisirongi päevas, raudteejaamas peatuvad ka liinibussid, väikebussid ja taksod.

Projektiplaani järgi avab 2008. aasta kevadel Elva raudteejaamas uksed matkakeskus, kus on Tartu maakonnas ainuke ümbruskonna loodust tutvustav interaktiivne väljapanek. Matkajad ja reisijad saavad tellida retkejuhte ja giide ning küsida praktilisi nõuandeid matka tarvis.

Majja tulevad ka pakihoidla ja duširuumid, kõrvalhoonesse jalgrataste ja muude sporditarvete laenutus. Maja lähedal on jalgrattaparkla neile, kes soovivad edasi reisida bussi või rongiga.

Lisaks on uuenenud vaksali ehk matkakeskuse fuajees rongireisijate ooteruum, ajalehekiosk, väike kohvik ning avatud ateljee kohaliku käsitöö tutvustamiseks ja näituste korraldamiseks. Ehk toob Edelaraudtee ka piletimüügi Elvasse tagasi.

Ja muinsuskaitsjate kiidetud jaamapargi asjus on Elvas veelgi häid uudiseid, Via Hanseatica teemalise euroarendusprojekti kaudu saab Elva vaksalihoone ümbruse, sh ajaloolise jaama pargi taastamise ja ümbruse haljastuse planeerimise tarvis 100 000 krooni.

EAS eraldas projekti "Elva ajaloolise vaksalihoone restaureerimine Elva puhkepiirkonna matkakeskuseks" teostamiseks 7,6 miljonit krooni. Projekti kogumaksumus on 9,5 miljonit krooni, puuduv 1,9 miljonit tuleb Elva linna rahakotist.

Elva linnavalitsus on investeerinud maksumaksja raha peamiselt sotsiaalhoonete ehitusse ja renoveerimisse, 2004. aastal 22 995 565 krooni ja 2005. aastal 14 904 039 krooni.

Euroraha on Elvasse jõudnud päris palju: 4,53 mln katlamaja ja trasside renoveerimiseks; 1,48 mln Phare energiasäästuprogrammist soojamajandusele; 52 mln nn ühtekuuluvusfondist vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks, selle raha suurem kulutamine toimub aastal 2007.

Ka linnapea Urmas Kruuse sõnul on euroraha taotlemine päris hästi õnnestunud: aastatel 2002-2005 saadi kolme aasta jooksul rohkem kui kümne eelneva jooksul. "Oleme mõelnud, kuidas ja kust raha taotleda nii, et linn suudaks ka kaasrahastada, et oleks tasakaal ja samas tuleks euroraha finantsvõimendusena," ütles ta.

Olulised objektid on järjekorras katlamaja, järved, trassid. Elva osaleb Emajõe veevärgi ühisprojektis.

"Oleme 90% projektidest ise oma jõududega kirjutanud, vaid kümnendiku jagu oleme nii-öelda sisse ostnud, see on olnud kohapeal hea kogemus. Eks esimest korda ole taotluspaberite täitmine raske, bürokraatlikud nõudmised on üksikasjalikud ja kõiges peab olema ikka väga täpne, tuleb arvestada rahaandja reegleid," ütles Kruuse. "Aga eks iga järgmise korraga ollakse targemad."

Projektide kirjutamisel peab arvestama igasugu palgatõusude ja kütusekallinemisega. Aga et ehitushinnad võivad kahemiljoniliste pakkumiste puhul kõikuda kuni pool miljonit krooni, ei pea linnapea Kruuse õigeks. Seegi on arusaamatu, miks pole mõnikord soovijaid 5-10 miljoni kroonistele pakkumistele.

Kruuse hinnangul on oluline tabada õige teema, milleks eurorahale kandideerida. Tähtis on ka kogukonnatunnetus: kas Elvas on seda tööd vaja teha?

Tulevikuplaanidest rääkides ehitatakse Kirde katlamaja Arbimäel euroraha toel nõnda ümber, et seal saab kasutada nii hakkepuitu, saepuru kui ka õlikütet. Nii saab maandada riske ja kasutada ära kohalikku tooret.

Kui see töö on lõpetatud, tuleb teha korda ka Puiestee tänava katlamaja ja siis kaks süsteemi ühendada. Elvas ei ole gaasikütet ja kas gaasitoru kunagi Elvasse jõuabki, teada ei ole.

Elvas on justkui kaks keskust, kaubanduskeskuse ja raudteejaama juures. Kesk tänava raudteepoolse osa jaoks on plaanis teha ka arhitektuurikonkurss, et oleks ühtne ilme.

Täna muutub linn atraktiivsemaks ka kinnisvara mõttes. Maa hind on hea, uues majas on korteri ruutmeetrihind 15 000 krooni ringis. Elva Tarbijate Ühistul läheb hästi, nemad ehitavad uue suure poe, vana turu asemel on kaubanduskeskus: Elvasse investeeritakse raha.

Täna on teada, et Elva teeb raudteega koos kasvanud vaksalihoone eurorahade toel kahe aastaga matkakeskuseks. Linna teine uhke ja oluline maja on jaama lähedal asuv vana võõrastemaja. Täna plaanibki majaomanik, Sportlandi rajaja ja spordiärimees, endine elvalane Are Altraja 1901. aastal avatud võõrastemaja taastada 1920ndate alguse stiilis.

Siis oleks tegu vaat et vanima Eestis tegutseva võõrastemajaga. "Plaani on juba pikalt peetud ja peaks varsti tegutsema hakkama," arvas Altraja.

Hotellimaja kutsutakse Aino Kalda majaks, sest tolles võõrastemajas peatus Aino Kallas peamiselt Tartus elamise päevil. 17 aasta jooksul käis ta pidevalt Elvas, kuid ei olnud puhkaja, vaid otsis askeetlikku ja vaikset paika, et rahus tööd teha.

Aino Kalda päevaraamatutest saab selle kohta lugeda, sama aega hakkab meenutama ka korrastatav võõrastemaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing