Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lammutame 'omameeste' huve kaitsvad kantsid
Äripäev paneb ette kaotada maavanema amet ning maavalitsuste tasand, see lükkaks uuesti käima ka haldusreformi.
Väikene Eesti riik on killustatud 15 tillukeseks vürstiriigiks - maakonnaks - ja see on toimetuse meelest ka maapiirkondade hädade peamine põhjus: maavalitsusest on saanud täiendav sõel maksuraha liikumisel riigikassast kohalikesse omavalitsustesse, seejuures jääb loomulikult osa rahast pidama ka sõelale endale.
Maavalitsused on minivalitsused väljaspool Tallinna - valitsust dubleerivad struktuurid, mille osakonnad on tillukesed ministeeriumide koopiad. Eesti on liiga väike selleks, et ülal pidada selliseid topeltstruktuure. Ministeeriumid saaksid samahästi hakkama nende ülesannetega, mis on maavalitsustel.
Maavanemate meelest jagavad ministeeriumid raha ning toimetavad riigiametid maal omatahtsi - näiteks otsustab maanteeamet teedeparandamise kohalikelt arvamust küsimata. Viljandi maavanem Kalle Küttis on öelnud, et praegu on lootust raha saada maakondades vaid neil projektidel, millel võimupartei või mõne mõjuka huvigrupi toetus. See kõneleb maavalitsuste säilitamise poolt. Samuti see, et regionaalareng toppab ja erisused maakondade vahel kasvavad järjest.
Regionaalminister Jaan Õunapuu tahab asja parandada sellega, et maavanematele mõjuvõimu juurde anda, et nii saab arvestada paremini kohalikke huve ning edendada regionaalpoliitikat.
Ent ka maakonnas liigub raha samamoodi sinna, kus "õigest" erakonnast juht ametis, ja veel väiksemas üksuses, vallas, niisamuti. Sellel on väga negatiivne tulem - sunderakonnastumine. Maaeliit - koolidirektorid, ettevõtjad - astub sellesse erakonda, kelle käes parasjagu rahajagamise hoovad.
15 maavalitsuse/maakonna vastu räägib ka see, et riigiasutused juba koonduvad või ongi koondunud nelja regionaalsesse keskusesse - maksu- ja päästeamet, haigekassa jt. See ei ole tähendanud, et nelja keskusesse koonduvad ka kõik teenused - koolid, peaarstikeskused, tuletõrjekomandod jne. Need jäävad kohalikesse, juba väljakujunenud tõmbekeskustesse.
Maavanemaist on riigi käepikenduse asemel maal kujunenud kohalikud kunnid, kes sõltuvalt võimul olevaist erakondadest esindavad pigem kindla poliitilise jõu huve kohapeal.
Sellist arvamust kinnitab mitmete selliste isikute saamine maavanemaks, kel pole ühtki muud silmapaistvat eelist teiste ees, peale kindlasse erakonda kuulumise. Veel enam kinnitab toimetuse arvamust see, et tegemist pole ka mitte laitmatu mainega inimestega.
Saare maavanemaks sai reformierakondlane Raivo Kallas, Saaremaa endine keskkonnateenistuse juht, vaatamata sellele, et teda on aastaid saatnud korruptsiooniskandaalid. Näiteks neist vaid suurejooneline kinnisvaraäri koos Vilsandi rahvuspargi bossi Arvo Kullaperega parteikaaslasest keskkonnaministri Heiki Kranichi võimuloleku ajal, ning "pahemale" kanditud miljonid kroonid regionaallaenu.
See ei ole ilmselgelt riigi huvides, et teda esindab maal inimene, kelle kohta kohalikud elanikud lihtsalt pätt ütlevad. Lammutame "omameeste" huve kaitsvad kantsid ja muudame vürstiriikide Eesti kodanike riigiks, kus on ka sõna otseses mõttes vaba turumajandus ja võrdsed konkurentsitingimused kõigile ettevõtjatele, mitte ainult kindla poliitilise jõuga seotud seltskonnale.
Autor: ÄP