Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteemi stabiilsus ja unikaalsus ennekõike

Toomas Luman 02. juuni 2006, 00:00

Muutes 1999. a Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi, ei osanud me aimata, et loomisel on unikaalne ja uuenduslik maksusüsteem, mille mõju majanduse arengule on nii ulatuslik. Usun, et see mõju on võrreldav Euroopa Liiduga liitumisega. Need kaks suurt saavutust on korduvalt teineteisega ristunud ja positiivset tulemust andnud. Nüüd ühtäkki on kuulda hääli, et just tulenevalt Euroopa nõudmistest tuleb meil ettevõtete tulumaksusüsteemi muuta. Õhus on ideid tulumaksu taastamisest küll 10, küll 15% tasemele.

Me ei saa sellega nõustuda juba seepärast, et keegi ei nõua meilt ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmist. Juba liitumisläbirääkimistel sai selgeks, et kuigi meie maksusüsteem erineb Euroopa traditsioonidest, on see kooskõlas kõikide direktiividega, välja arvatud ühega. Eestile on antud üleminekuaeg ema-tütarühingute direktiivi täielikuks kohaldamiseks ja seda ühe Euroopa kohtulahendi valguses, mis annab ka maksuekspertide jaoks üllatusliku tõlgenduse kinnipeetavale tulumaksule. Ainus, mida muutma peame, on ema ja tütarettevõtete vaheliste dividendimaksete maksustamine.

Mulle jääb arusaamatuks poliitiliste jõudude soov igaks juhuks Euroopa riikidele meeldida ja astuda neile sobivatesse kingadesse olukorras, kus tegelikult käib karm konkurents.

Kaubanduskoja ettepanek on säilitada olemasolev süsteem. Ema-tütarühingu direktiiviga arvestamine tähendab, et äriühingute puhul, milles enam kui 10% kuulub Euroopas asuvale emaettevõttele, ei saa tulumaksu kasumi jaotamisel (emaettevõttele) kinni pidada. Võrdse kohtlemise tõttu tuleb sama kohaldada Eesti-siseste ema-tütarühingute vaheliste dividendide jaotusel. Maksustatakse füüsilisele isikule ja alla 10% osalusega juriidilisele isikule makstud dividendid.

Keegi ei saa Eesti ettevõtete tulu maksustamist nimetada illusoorseks. Illusoorsust on raske ette heita riigile, kelle ettevõtete tulumaks protsendina sisemajanduse kogutoodangust on enam kui kaks kord kõrgem Saksamaa vastavast näitajast.

Selline otsus tähendab küll väikest (0,75 miljardit krooni 2004. a numbrite põhjal) vähenemist riigieelarves, kuid üldine majanduslik efekt korvab mitmekordselt selle võimaliku vähenemise. Nii juhtus ka pärast 2000. aastat. Kui maksulaekumisele lisada veel efekt, mida see muudatus tõi kaasa ettevõtete majandustulemustes ning nende läbipaistvuses, siis on mul veel raskem mõista neid, kes tahavad kergelt alla anda ja süsteemist loobuda.

Muutmiskavades on täiesti kõrvale jäetud seaduse muutmise hind nii riigile kui ka ettevõtjatele. Maksustamispõhimõtete muutmine toob kaasa finantsarvestuse muutused, mis tähendab miljoneid kroone kulu maksuametnike ja raamatupidajate koolitusele ning tarkvara ümberhäälestusele. Riigiga suhtlemine röövib ressursse - aega ja raha, mida ettevõtja saaks kasutada üldise heaolu kasvatamiseks.

Poliitikud ja ametnikud on nimetanud ohu, et meie välispartnerid - riigid, kellega Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud, võivad muutuda rahutuks. Et nad võivad tõlgendada Eesti süsteemi kui madala maksumääraga või null-määraga riiki.

Väärib rõhutamist, et viimaste Euroopa Kohtu eelotsustuste põhjal on liikmesriigid järeldamas, et püüdlust soodsaimale maksustamisele ei saa ELi sees keelata. Konstateeritakse, et neid püüdlusi tuleb aktsepteerida, kui teises liikmesriigis asuva ettevõtte tegevus on reaalne. Meil Eestis süsteemi säilitamise korral ettevõtted reaalselt tegutsevad.

Ma ei suuda ette kujutada ühtegi naaberriikide poliitikut, kes ütleb, et eestlased on olnud meist nutikamad ja neid peaks rahvusvaheliselt ründama. Sama raske on ette kujutada naaberriigi poliitikut, kes jätab oma riigi investorid olukorda, kus kahe riigi vahel puudub topeltmaksustamise vältimise leping. Rootsi puhul tähendaks see, et kaitseta jääks siia investeeritud 91 miljardit ja Soome puhul 32 miljardit krooni.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute löögi alla sattumise tõenäosust on hinnanud nullilähedaseks ka eksperdid naaberriikidest. Ja veel, ka praegu ei ole Eestil maksulepingud jõustunud kõigi ELi riikidega. Kordagi ei ole seetõttu kurdetud, et Luksemburgiga (Küprose, Kreeka, Sloveenia või Slovakkiaga) ettevõtetel mingisuguseid topeltmaksustamise probleeme oleks.

Olulisima faktorina tuleb rõhutada meie ettevõtete tulumaksusüsteemi rahvusvaheliselt unikaalset, märgilist olemust. See on nii uuenduslik ja hea süsteem, et oleks imekspandav, kui ta teistel valitsustel pinnuks silmas ei oleks.

Täna võime kindlad olla, et nii kodumaine kui ka välismaine investor, kuuldes, et Eestis on tulumaksusüsteem, mis ei maksusta tulu selle genereerimise hetkel, tunneb otsekohe sügavamat huvi Eesti majanduskeskkonna vastu.

Võime kindlad olla, et kui meie ettevõtte tulumaks selle genereerimise hetkel on 10, 15 või mõni muu protsendipügal, siis oleme kohe võrdluses Läti, Venemaa, Iirimaa, Sloveenia või ükskõik millise atraktiivse investeerimispiirkonnaga ja kaotame selles võrdluses. Riia on Baltimaade pealinn, Soome pakub paremaid võimalusi ja toetusi teadusmahuka ettevõtluse edendamiseks, Venemaa tarbijaturg ja selle potentsiaal on kordades suurem, Dublinis räägivad kõik inglise keelt ning Balkanimaades on ilm lihtsalt ilusam.

Hoida stabiilsena ja arendada unikaalset majanduskeskkonda, selle kaudu kasvatada maksubaasi ja üldist heaolu peaks olema iga Eesti arengust hooliva isiku, sh ka poliitiku eesmärk!

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing