Riik nõuab tagasi ääremaalaene

Teiste hulgas tuleb 600 000 krooni tasuda ka äsja Saare maavanemaks nimetatud Raivo Kallase osalusega firmal OÜ Tervall. Saadud raha eest pidi Kallas Vilsandil püsti panema turismitalu, mis aga ettevõtte tegevusaruande järgi tegelikult enam ei tegutse.

Kallas sai riigilt ka teise, kopsakama regionaalpoliitilise laenu - 3,7 miljonit Saaremaale kalakasvanduse rajamiseks. See ettevõtmine läks aga pankrotti ning laen ja 700 000 krooni eest intresse kanti maha.

Kokku jagati 90ndate lõpus regionaalpoliitiliste laenudena 36,2 miljonit krooni. Kümned laenu saanud ettevõtjad ei ole aga pidanud alates 2003. aastast laenugraafikut järgima, sest laenu andnud siseministeerium ning laenude haldamisega tegelev AS Reginvest alustasid kohtuteed. Ministeerium saatis laenusaajatele kirja, kus palus Reginvesti kontole minevad maksed peatada.

Kohtuprotsess, kus riik soovis Reginvestiga halduslepingut lõpetada, ettevõte aga sellest keeldus, päädis kompromissiga selle aasta alguses ning firma annab laenuportfelli riigile üle.

Tänaseks on siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialisti Kristel Aasmaa sõnul Reginvesti 2005. aasta majandusaasta aruande andmetel "häid laene", mida on lootust tagasi saada, vaid kolme miljoni väärtuses. Selles nimekirjas Kallase laenu ei ole.

Et riik võiks lepingud üle võtta, tuleb nõusolek saada igalt laenuvõtjalt, sest sisuliselt on tegemist lepingu muudatusega. Praegu on lepingu teiseks pooleks Reginvest. Kaua kogu protsess aega võib võtta, Aasmaa hinnata ei osanud. "Tähtaega paika pandud pole," ütles ta. Küll aga kinnitas Aasmaa, et kohe pärast lepingute ümbervormistamist alustab ministeerium laenude auditeerimist ning seejärel antakse need üle rahandusministeeriumile tagasinõudmiseks.

Saare maavanemaks valitud Raivo Kallas ütles esimese hooga, et ei tea turismitalust midagi, sest on passiivne osanik. "Tean vaid, et ministeeriumist tuli kiri ning tagasimaksmine on peatatud," ütles Kallas. "Pärast kirja me enam ei maksnud. Valesse kohta ei tahtnud ka maksta - pärast peab topelt raha välja käima," selgitas ta. Küsimusele, kas ta on valmis laenu esimese nõudmise peale tasuma, vastas Kallas: "Mina ütlen vaid seda, et tehku kõigepealt oma asjad riigi tasandil korda ja siis me maksame ära ka."

Riigi saamatusele viitas ka Reginvesti üks omanikke Mari Lokk. "Meie pole keeldunud laenuportfelli üle andmast, kuid meil olid ministeeriumiga erinevad seisukohad, kuidas seda teha," nentis ta.

Kümne aasta jooksul on Reginvest, mis on väärtpaberiameti endise juhi Vahur Loki ning tema vanemate Jaan ja Mari Loki perefirma, saanud laenude haldamise eest 8,8 miljonit krooni. Liiga suured haldustasud on ka siseministeeriumi ja Reginvesti vahelise tüli põhjuseks.

Nimelt anti ministeeriumi väljastatud laenude haldamine Reginvestile üle lepinguga, millega ei kohustatud ettevõtet mitte kuidagi laenude käekäigu eest vastust kandma. Küll aga lubas leping Reginvestile haldustasusid 0,25 protsenti kuus kogu laenuportfelli pealt.

Regionaalpoliitiline laen oli mõeldud ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. Oma aja kohta oli tegemist igati tänuväärse ettevõtmisega.

Samas aga ei ole kogu laenuandmise protsessis ja rahade kasutamise kontrollimisel minu arvates käitutud riigimehelikult.