Kolmapäev 1. märts 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viini börsi juht koolitab investoreid juba põhikoolis

Annika Matson 02. juuni 2006, 00:00

235 aastat vana Viini börsi juht Michael Buhl ütles Tallinna börsi 10. sünnipäeval, et kasvatab Austrias börsiinvestoreid juba põhikoolipingist.

Kui palju on erainvestoreid Austrias?

Erainvestorite nappus on meie nõrgim lüli. Ka Euroopa keskmine on kaks korda suurem, kui Austria näitaja. Eestis on erainvestoreid veel kaks korda rohkem, kui Euroopas keskmiselt. Eestlased on siin vist maailmarekordi omanikud.

Austerlased on raha investeerimise osas alati väga konservatiivsed olnud, kardetakse riskida ja enamik raha hoitakse deposiidis.

Tahame erainvestoritele tulevikus rohkem tähelepanu pöörata ja kasvatada erainvestorite arvu protsendi võrra aastas.

Kuidas on teil plaanis seda teha?

Inimesi tuleb harida. Oleme tänaseks juba kolm aastat käinud põhikooli õpilastele investeerimisest rääkimas. On koolitused, mille raames läheme koolidesse 14-16 aastastele õpilastele kooli rääkima. Teeme seda alati koos õpetajatega. Samuti käime ülikoolides. Vähemalt korra kuus käin ma investeerimisest ka ülikoolides rääkimas.

Mul on 13aastane tütar ja aasta eest avasime talle arve. Lisaks ostsin ma talle ka aktsiaid, et ta saaks aru, kuidas majanduses asjad käivad ja selgitada talle, mis on aktsia, aktsionär, aktsiaselts, börs, jne.

Lastele on hea rääkida, sest nad räägivad oma sõpradele ka uusi kogemusi edasi ja nii loodame tekitada uue aktiivsema aktsionäride põlvkonna lumepalli efekti toel.

Kas teil endal on Austria börsifirmade aktsiaid?

Ja mul on, näiteks firmade Erste Bank, Wiener Städtische, Austrian Post ja Intercell aktsiaid. Minu Austria aktsiate väärtus portfellis on 40 000 eurot (626000 kr). Lisaks on mul raha investeeritud ka aktsiafondide vahendusel.

Kas ka Austrias ei taha börsifirmade suuromanikud väikeaktsionäridele infot jagada?

Ka Austrias on see probleemiks. Mida enam arenenud on börs, seda vähem on selliseid probleeme. Firmade vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal ei ole ka Austrias väga kõrge. Üks domineeriv aktsionär ei ole üldiselt ühelegi börsifirmale hea.

Tuleks teha nii, et väikeinvestoritele antakse üha enam seaduslikke õigusi ja nende täitmist ka kaitstakse.

Kas riik peaks riigifirmad börsile tooma?

Erastamine ja firmade börsile viimine aitab majandust ja rahaturgu arendada. Tellisime paari aasta eest uurimuse, kust selgus, et hästi toimiv ja kasvav börs aitas kasvatada majandust ja vähendada tööpuudust. 17 000 uut töökohta on näiteks Austrias aastas loodud tänu majanduskasvule. Börs elavdab majanduskasvu.

Riik ei ole mitte kunagi hea omanik. Aga kogu Euroopas on riigifirmade erastamisega venitatud. Ainult kolm riiklikku postifirmat on toodud börsile - Saksamaal, Hollandis ja Austrias.

Börsi vahendusel erastamine on riigifirmadele parim variant.

Viini börs on enim võitnud Euroopa Liidu laienemisest 2004. aasta mais ja ennem sedagi. Kuidas teil see õnnestus?

Austria majandus on olnud suurim võitja liidu laienemisest. Meie majanduskasv oli 2004. aastal 2,2 protsenti, mis on kaks korda suurem, kui varasemal aastatel 2001-2003, mil oli 1,1 protsenti. Kasvanud on ka eksport ja import uutes riikides ja hetke kandidaatriikides.

2004. tegime otseinvesteeringuid 3,2 miljardit eurot Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Horvaatiasse.

Mida arvate Viini börsi firmade tulevikust, mida investoritele veel pakute?

Ohtlik on muidugi, kui investorid on harjunud aktsiahindade kasvuga juba kordades. See võib viia uue mulli lõhkemiseni. Ma usun, et Ida-Euroopa regioon kasvab ka tuleva kümne aasta jooksul ja hea on, et hinnad veidike langesid nüüd mai alguses.

Miks Saksamaal ja Prantsusmaal pole laienemisest nii palju võitnud kui Austria?

Nende riikide firmad magasid oma võimaluse Ida-Euroopas maha. Nad keskendusid teistele asjadele. Neil polnud ka huvi ja teadmisi.

Ka üleolev suhtumine, miks ma peaksin nendesse alaarenenud riikidesse minema. See maksis kätte. Prantslased on end läbi ajaloo ülemaks rahvaks pidanud. Saksamaa oli hõivatud endise DDR-i integreerimisega demokraatlikusse riiki ning magasid maha idapiiritagused sündmused.

Ka Ida-Euroopa riikides pole ajaloolistel põhjustel sakslased ja prantslased just kõige paremas nimekirjas.

Kas Austriat aitas itta minekul ka ajalugu?

Meil on ajaloolised sidemed, mis on seotud Habsburgide dünastiaga ja inimestel on sellest head mälestused enne, kui kommunistid tulid.

Me ei presenteeri end ka kui vanemat venda, vaid, kui sama suurt võrdset partnerit.

Kas aktsiabuum Ida-Euroopas on läbi?

Ei usu, et on läbi. Raskeid aegu võib lühiajaliselt tulla, aga pikas perspektiivis, on kindlasti tõusuruumi. Volatiilsus jääb probleemiks.

Näiteks Austria firmade keskmine hinna ja kasumi suhe on hetkel 13, mis ei ole väga kõrge. Potentsiaali veel on. Kindlasti on Ida-Euroopa firmad kiiremini kasvavad, kui Lääne firmad.

Kas olete mõelnud börsile minna?

Oleme mõelnud, aga meie senised omanikud ei taha midagi omanikestruktuuris muuta. Aga meil on endal plaanis kasvada Ida suunal. Oleme võtnud Budapesti börsi tänaseks juba. Tahtsime ka Poola börsi osta, aga see ei õnnestunud, kuna seal valitsus vahetus ja nemad ei taha Poola börsi erastada. Hetke valitsus ei tee muidugi midagi sel suunal. Me oleme jätkuvalt sellest ülevõtust huvitatud. Oleme igale ülevõtmisele idas hetkel avatud.

Kui suur on Austria börsifirmade turuväärtus kokku?

Firmade turuväärtus kokku on 125 mld eurot. Kolme aastaga tahame saavutada turuväärtuse 200 miljardit ja kümne aastaga 400 miljardit eurot.

Kas te võite kunagi ka näiteks OMXiga liituda?

Oleme avatud läbirääkimistele, aga eesmärk on hetkel mitte suurematega liituda. Skandinaavia ja Balti börsidega liitumine oleks siiski mõistlik. Aga ma ei saa detaile rääkida.

Viini börsi asutas 1771. aastal Habsburgide dünastiasse kuulunud keisrinna Maria Theresa. Börs loodi, kuna Austria valitsusel oli tarvis finantseerida sõjapidamist.

Seetõttu kujunes börs kohaks, kus esialgu kaubeldi ainult valitsuse võlakirjadega. Alles 1818 hakati börsil kauplema aktsiatega, esimene firma börsil oli Austria Pank.

Tänu Habsburgide suguvõsale omandas Viini börs kiiresti rahvusvahelise tähtsuse. 1860ndate majandusbuum meelitas börsile aga hulgaliselt spekulatiivseid ettevõtteid.

1873. aastal korraldati Viinis World Expo, kuid mõned päevad pärast selle avamist saabus börsikrahh. 90% börsil noteeritud firmadest kadus nimekirjast ning Expo korraldamine ei tõstnud ka Austria rahvusvahelist mainet.

Praegu on Viini börsil 88 firmat, turuväärtusega kokku 116 miljardit eurot (1,8 triljonit krooni). Viimase aastaga on börsiindeks kerkinud 30%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing