Ootame turu avamisega

Andres Mäe 05. juuni 2006, 00:00

Eesti julgeolekupoliitika alustes peetakse meie gaasi- ja elektrisüsteemide sõltuvust välistest monopoolsetest energiasüsteemidest ning energiatarnijatest oluliseks julgeolekut ohustavaks teguriks. Eesti peaks eelistama energiatarnete turvalisust avatud turule.

Euroopa Liitu kuulumine peaks vähendama välise survena mõeldud majanduslike meetmete kasutamisvõimalusi Eesti vastu, kuid energeetika on valdkond, kus meil tuleb niisuguste julgeolekuriskidega jätkuvalt arvestada.

Eesti elektrivõrgud on koos Läti ja Leedu omaga osa Loode-Venemaa ühtsest energiasüsteemist. Ka maagaasi tarnitakse Eestisse Venemaalt. Balti riikidel puudub ühendus Kesk-Euroopa ja ka Põhjamaade ühendatud energiasüsteemiga.

Vastavalt ühinemislepingule ELiga peab Eesti elektriturust vähemalt kolmandik olema hiljemalt 2008. aasta lõpuks avatud. Täielikult avatud turg eeldab siiski rohkem kui ühe energiaühenduse olemasolu. Vähesel määral täidab seda tingimust tänavu valmiv Eesti ja Soome vaheline kõrgepinge alalisvoolu kaabel.

Arvestades Eesti elektrisüsteemi seotust Venemaaga, tekib turu avamisel oht sattuda sõltuvusse idanaabri elektrist, sest elektrijaamade kõrge vanuse ja keskkonnapiirangute tõttu tekib elektri tootmises kümne aasta möödudes suur puudujääk. Elektrimajanduse arengukavas ennustatakse, et 2016 on kasutada vaid 25-30% vajalikust võimsusest.

Eesti elektrisüsteem võimal-dab importida kogu vajaliku elektri Venemaalt või Valgeve-nest. Nende maade elektrituru- ja keskkonnaregulatsioon erineb ELi normidest, mis annab sealsetele elektriettevõtjatele olulised konkurentsieelised. Eesti on jätnud endale õiguse piirata elektri importi ELi mittekuuluvatest riikidest, kuid see ei tasakaalusta energeetilist sõltuvust Venemaast.

Eesti energiamajandus tugineb valdavalt fossiilsete kütuste põletamisele, nt elektrienergia tootmisel on põlevkivi osatähtsus 90%, mis tähendab ka suuremat keskkonnareostust. Suurimad saastajad Eestis ongi põlevkivi põletavad ja töötlevad ettevõtted. ELiga liitumisest tuleneb Eestile kohustus asendada elektri toomisel põlevkivi mõne keskkonda säästvama kütusega. Alternatiivina on kaalutud maagaasi osakaalu suurendamist.

Eesti gaasiturg on avatud, kuid maagaasi on võimalik teistest riikidest, nt Norrast importida vaid veeldatud kujul, mis tehnilise lahenduse kalliduse tõttu tõstaks oluliselt gaasi hinda. Eesti jääb sõltuma Venemaa maagaasist. Sealsel monopoolsel Gazpromil on hindade ühtlustumist kerge vältida.

Eesti peaks eelistama energiatarnete turvalisust avatud turule. Sellele leiaks toetust Venemaast sõltuvatest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. Nende ühistes huvides on algatada ELi ühtse energiapoliitika koostamine uute keskkonda säästvamate tehnoloogiate osas. Nii tagataks Kyoto protokollidest tulenev õhusaaste vähenemine ka siis, kui saastekvootidega kaubitsemine peaks mingil põhjusel nurjuma.

Selline lähenemine võimaldaks Eestis jätkata elektrienergia tootmist põlevkivist keskkonnasäästlikumalt, ehitada suuremate linnade naabrusesse taastuvate kütuste baasil koostootmisjaamasid, kartmata seejuures ELi institutsioonide survet õhusaaste osas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing